PÄEVAINTERVJUU Indrek Tarand: Eesti väärtuspõhine välispoliitika põrus otsustaval hetkel

Europarlamendi saadik Indrek Tarand rääkis Postimehe otsestuudios, et kuigi eesistumine läks korda, ei tasu sellest ülemäära eufooriasse sattuda. «Kataloonia küsimuses põrus meie väärtuspoliitika otsustaval hetkel.» Vaata videot!

Esmalt lükkas Tarand ümber Delfi sellenädalase väite, nagu oleks ta eesistumist pidanud läbikukkumiseks ja täpsustas, et kritiseeris hoopis suhtumist, mis peab meie eesistumist kõigi aegade parimaks.

«Ei maksa arvata, et enne meid ei osanud keegi eesistuda ja pärast meid bulgaarlased lendavad kohe peadpidi Gabrovo sõnnikuhunnikusse ja ei saa millegagi hakkama,» rääkis ta. 

Eesistumist pidas ta üldiselt kordaläinuks ja annaks sellele tervikule hindeks 4 või 5-. Hindega 5+ hindaks ta Eesti politsei, protokolliteenistuse ja eesistumist Tallinnas korraldanud inimeste tööd. «Liiklus oli korraldatud VIPide jaoks näiteks niimoodi, et Brüsseli salateenistused võiksid siin aastaid õppida,» sõnas Tarand. 

Hiljuti avaldatud uudist eesistumise pealt kokkuhoitud 7 miljonist pidas Tarand natukene PR-trikiks, sest eesistumiseks ettenähtud eelarve näis paljudele ehk liiga suur. Samas nentis ta, et eesistumist ei oleks saanud teha ilma kulutusteta, sest see oleks tähendanud, et kohalikud ettevõtted oleks pidanud tasuta tööd tegema. Kokkuhoitud summa näitab Tarandi sõnul seda, et eesistumise eelarvet planeeriti küllaltki suure varuga. 

Head välispoliitilist positsiooni Eestil omale eesistumisega siiski saavutada ei õnnestunud, arvas Tarand. «Eesti väärtuspõhine välispoliitika põrus kõige otsustavamal hetkel ja see oli Kataloonia iseseisvusreferendum oktoobri algul,» põhjendas ta ja lisas, et see sündmus ei saanud tulla nagu välk selgest taevast. 

Tarandi hinnangul tulnuks Eestil positsiooni võtmata proovida Kataloonia pingeid leevendada, kuid seda sammu ei julgetud astuda. Ilmselt ei julge oma eesistumist sellesse teemasse segada ka bulgaarlased, arvas Tarand, kuid on veendunud, et pärast neid Austria seda teeb. Siis on see aga aasta aega hilinenud. 

Samas leidis Tarand, et eesistumist kasutati hästi ära selleks, et propageerida Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu roteeruvaks liikmeks. 

Digiriik ja andmete vaba liikumise kohta arvas Tarand, et neid teemasid oleks pidanud ehk rohkem selgitama. Samas leidis ta, et teisi ei tohiks ära tüüdata sõnumiga, et Eesti ainsana seda oskab. «Koostöös teistega seda teemat edasi arendada – väga hea.»

Teenimatult varju jäi Tarandi meelest põllumajandusministeeriumi korraldatud konverents, mis käsitles muldade perspektiivi, millest paljuski sõltub toidutööstus.

Eesti annab eesistumise üle Bulgaariale 31. detsembril.

Vaata videot!

Tagasi üles