Graafik: Eesti gümnasistide koolitee on üle kümne kilomeetri pikk

Väikeste gümnaasiumide kadumine pikendab kooliteed.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Statistikaameti andmetel on gümnasistide koolitee keskmine pikkus 15 km, aga kolmandikule neist jääb kool kuni kahe km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km.

71 protsenti gümnasistidest ei õppinud kodule kõige lähemal asuvas koolis, kirjutab Ülle Valgma statistikaameti blogis. Kodule lähimas koolis ei käida eelkõige seetõttu, et gümnaasium valitakse lähtuvalt pakutavast õppesuunast ja õppekeelest ning ka sellest, et osa õpilasi vajab tervise tõttu erikooli.

Keskmine tegelik koolitee on 15 km pikk. Kui gümnasistid käiksid elukohale lähimas gümnaasiumis, oleks keskmine koolitee veidi alla nelja kilomeetri.

Õpiränne 2016.

FOTO: Statistikaamet

Kõige pikem keskmine koolitee on erivajadustega noortel – Tallinna Heleni kooli (142 km) ja Tartu Emajõe kooli (128 km) gümnaasiumiõpilastel. Järgnevad spetsiifilise õppesuunaga koolid – Noarootsi gümnaasium (119 km), Audentese spordigümnaasium (91 km), Nõo Reaalgümnaasium (75 km) ja Tallinna Muusikakeskkool (64 km). Et täiskasvanute gümnaasiume on vähe, on gümnaasiumiharidust omandavate täiskasvanute keskmine koolitee 23 km.

Noarootsi gümnaasiumi õpilaste koolitee.

FOTO: Statistikaamet

Väga pikki kooliteid ei läbi gümnasistid iga päev ja nende puhul on õpilasel sageli kaks elukohta – ajutine (nt kooli ühiselamu) ja püsielukoht (vanematekodu). Näiteks Noarootsi gümnaasiumil ja Nõo reaalgümnaasiumil on ühiselamu, mis ei ole õpilaste püsielukoht. Osa väga pikki kooliteid võib tähendada ka viga registreeritud elukohaandmetes.

Audentese gümnaasiumi õpilaste koolitee.

FOTO: Statistikaamet

Kõige lühem koolitee on Kallavere keskkooli õpilastel – keskmiselt 1 km. Vaid paarisaja meetri võrra on keskmine koolitee pikem Narva Õigeusu Humanitaarkooli ja Narva Soldino gümnaasiumi õpilastel ning veidi alla kahe kilomeetri jääb see ka Narva Kesklinna gümnaasiumi õpilastele.

Nõo gümnaasiumi õpilaste koolitee.

FOTO: Statistikaamet

2011. aasta rahvaloendusel kaardistatud gümnaasiumiõpilaste pendelrände suunad olid sarnased. Kui võrrelda 2016. aasta ja 2011. aasta andmeid, siis kõige märgatavamad muutused on seotud gümnaasiumite sulgemistega, mis toob kaasa piirkonna õpirändevoogude muutumise. Ilmekas näide on Hiiumaal Käina gümnaasiumi sulgemine, mille tulemusel suundub Hiiumaa gümnasistide pendelränne 2016. aastal Kärdlasse. Aastal 2011 oli Käina gümnaasiumil selge tagamaa. Samas näiteks Järvakandi ja Turba gümnaasiumite sulgemine ei toonud kaasa märgatavaid muutusi õpirände voogudes, sest 2011. aastal ei olnud nendel koolidel silmapaistvat õpirände tagamaad.

Keskmise koolitee graafik.

FOTO: Statistikaamet

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles