Kuigi lõppeva aasta võiks võtta kokku pigem positiivse noodiga, mahtus 2017. aastasse siiski ka lugusid, mis ühiskonnas teravaid arutelusid tekitasid ning millest rääkis kogu Eesti.
Eesti kõige jahmatavamad sündmused aastal 2017 (1)
31. detsember 2017, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks 2017. aasta kõige ehmatavamaks sündmuseks oli oktoobri viimasel päeval 33-aastase mehe surnukstulistamine. Märgiliseks teeb loo see, et intsident toimus Eesti ühes kõige avalikumas kohas - Vabaduse väljakul. Samuti polnud midagi sellist varem jäänud videolindile, rääkimata kaadrite avaldamisest meedias. Politsei selline reageerimine tekitas ühiskonnas terava arutelu, kas korrakaitsjad ikka lahendasid antud olukorra õigesti või mitte. Arutelu tulemusena kerkis üles kaks väga olulist probleemi: nimelt puudus seni politsei erivarustusest elektrišokirelv, millega oleks olnud ehk võimalik fataalseid tagajärgi vältida. Teiseks selgus arutelu tulemusena, et Eestis on psüühikahäirete käes vaevlevat lähedast väga keeruline aidata ning vajadusel ravile suunata.
Novembri keskel otsustas noor mees ronida hotelli 24-korrusel asuva kohviku terrassilt hoone äärele ning keeldus sealt alla tulemast. Politsei operatiivjuht Valdo Põder selgitas pärast noormehe allatoomist ajakirjanikele, et esimene soov oli mehega kontakti astuda ning temaga vestlema hakata. Samas tunnistas Põder, et kontakti ei suudetudki luua. Õnnelik lõpp ärevatele hetkedele saabus ligi tund aega hiljem, kui nooruk otsustas oma teost loobuda ning end politseile üle anda. Alaealise noormehega tegelesid edasi kohalik omavalitsus ja lastekaitsespetsialistid.
Ekspeaminister Taavi Rõivast jääb igaveseks saatma skandaal 2017. aasta sügisest, mil pidu troopilises Kuala Lumpuris ülekäte läks. Sellest juhtumist pole just palju infot, mida kinnitaks nii Rõivas kui naisterahvas, kes väidab, et Rõivas teda ahistas. Pidu oli. Tantsiti ka. Aga kas ahistati? Tüdruku juttu lugedes ei jää kahtlustki. Rõivase versiooni kuulates tekib jälle vastupidine tunne. Aga kas on usutav astuda tagasi vaid sellepärast, et tantsiti liiga lähestikku? Vaevalt. Kas Rõivase poliitikukarjäär on läbi? Vaevalt. (Joosep Värk, Postimehe 100 nägu)
«Tavaliseks Eesti peoks» ristitud ürituse tõttu astus Taavi Rõivas riigikogu aseesimehe kohalt tagasi.
Oktoobris sööstis komeedina skandaalitaevasse eksmiss Laura Kõrgemäe, keda süüdistati Invidia Agency promoagentuuri varjus tüdrukute vahendamises ärimeestele.
Välismaa meestega kohtumise eest lubati suuri summasid: on väidetud, et ärimeestega kohtumiste eest võis kuupalgana saada kuni 3000 eurot. Vahel kingiti raha asemel riideid ja aksessuaare või telefone. Üksteise järel ilmus välja neide, kes väitsid, et Kõrgemäe on neid promo- ja modellitöö varjus läkitanud välismaale, kus neist sai rikaste vanade meeste seksuaalne saak.
Seda, millist rolli mängis neiude saatuses Kõrgemäe – ja kas üldse mängis –, selgitab kriminaalmenetlus.
Septembri alguses selgus, et 30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp riigi infosüsteemi ametit (RIA), et nad avastasid turvariski, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte, mida on kokku 750 000.
Lõpuks otsustati kõikide vigaste kiipidega ID-kaartide sertifikaadid peatada.
Suvel rääkis Postimehele oma loo filmitegija Vahur Laiapea. Filmirežissöör kirjeldas uskumatuna kõlavaid sündmusi, kuidas ta Afganistanis Talibani pantvangiks langes ja seejärel veel kaks kuud vanglas viibis.
Septembri lõpus sai politsei mureliku teate Kambja vallast, kus eelmisel õhtul metsa läinud 44-aastane Nõo jahiseltsi endine esimees ja seltsi juhatuse liige Arnold Loos polnud koju saabunud. Tema mobiiltelefon oli välja lülitatud ning mingit teadmist tema edasiste käikude kohta lähedastel polnud. Politsei alustas otsinguid ning õhtupimeduses leiti mees surnuna.
Paralleelselt maastikuotsingutega käivitati kriminaalmenetlus ja alustati menetlustoimingute läbiviimisega. Maastikuotsingu käigus kogutud tõendid andsid alust arvata, et kadunud mehe suhtes võib olla toime pandud raske kuritegu. Politsei tegi kindlaks kaks meest vanuses 34 ja 71 eluaastat, keda oli olemasolevatele tõenditele tuginedes põhjust kuriteos kahtlustada. Mõlemad mehed peeti kinni ja viidi uurimistoiminguteks arestimajja.
Järgmise päeva varahommikul leidsid politseiametnikud 34-aastase tapmises kahtlustatava mehe arestimajast pooduna.
/nginx/o/2017/12/25/7434275t1ha7e6.jpg)
2. juuli hommikul kella 11 paiku sai häirekeskus teate, et Koplis on tulistatud kahte turvameest. Turvamehed läksid kontrollima nende valvatavat mahajäetud maja Liinivahe tänaval, kuna objekti liikumisandurid andsid häire.
Kohapealt leidsid nad objektile tunginud mehe, kes neid tulirelvaga ründas – üks turvameestest sai eluohtlikke vigastusi, kuid arstidel õnnestus ta elu päästa. Teise turvamehe elu polnud küll ohus, kuid ka tema vigastused olid sedavõrd rasked, et ta vajas samuti opereerimist.
Kahtlusalusena peeti Riias kinni 75-aastane Alexander, kes Eesti politseile üle anti. Süüdimõistmise korral mõrvakatses ootab Alexanderit 8-20 aastane või eluaegne vangistus. Mees pole varasemalt kriminaalkorras karistatud.
Eestlased kuulsid välismaalt levima hakanud ohtlikust enesetapumängust «Jookse või sure» kevadel kui hakkasid laekuma teated autode eest läbi jooksvatest lastest, kes oma tegevust filmisid.
Noorte seas leviv hullus tekitas ärevust nii lastevanemates kui politseis. Mängu põhimõte oli lihtne - mida lähemalt auto nina eest laps läbi lipsab, seda rohkem punkte ta mängus kogub.
/nginx/o/2017/12/25/7434279t1h7433.jpg)