Vaata ja võrdle: lumist talve pole ammu nähtud

Viimaste aastate talved pole suusa- ja lumesõpradele suurt midagi pakkunud. Erand ei ole ka 2017. aasta, kuid kas mäletate milline lumeuputus valitses näiteks 2010. aastal?

Tartu maantee

llmateadlane Jüri Kamenik on enda 2010. aasta ilmastikukokkuvõttes kirjutanud, et 2009/10. aasta talv algas detsembri keskel, kuid juba novembri lõpus oli sisemaal pakaseline ilm (kuni -27˚C).

Mandril veel lund esialgu peaaegu polnud, kuid saarte lääne- ja lõunaosas sadas seda palju. Suurim sadu oli 17. detsembril Liivi lahel, kui Sõrve tipp ja Kolka said ööpäevaga meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus terveks talveks.

Mere puiestee

Hiljem sadas järveefekti ja madalrõhkkondade koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks.

Mandril algas pärast jõulupühi pidev külmapäevadega ehk suladeta periood. See kestis veebruari lõpuni. 

Detsembris tõid ulatuslikud tsüklonid palju lund kõikjale, oli äikest ja viimaseks päevaks kasvas lumikate kuni 75 cm-ni. Tegelikult oli 50-70 cm lund ilmselt mõnel pool põhjarannikul juba novembri lõpus, kuid ilmajaamades ei ulatunud lumepaksus selliste näitajateni. Aasta viimaseks päevaks oli talv kestnud juba enam kui kuu aega.

Teadur Sven-Erik Enno kokkuvõtte järgi ulatus 2010. aasta jaanuari keskpaigas lumikatte paksus poole meetrini, niipalju oli seda viimati olnud 1999. aasta veebruari lõpus. Uued sajud 19. ja 23. veebruaril kasvatasid lund veelgi, 24. veebruariks oli seda Türi vaatlusposti vaatlusväljakul 68 sentimeetrit. 80 sentimeetri pikkused mõõtelatid ähvardasid lumme uppuda.

Lumeuputus ning ennenägematult kõrged lumehunnikud ja -vallid olid ka linnatänavatel. Veel enam oli lund Kirde-Eestis. 

Paksu lumevaipa pole loota ka nendel jõuludel

Riigi ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul ei anna jõuline õhuvool arktilisele külmale võimalust Läänemere ümbrust ka sel pühadeperioodil talvelainele sättida.

Laupäeva õhtul pöördub tuul läände ja loodesse. Keskpäevaks jõuab saartele lörtsi- ja vihmasadu, laieneb kiiresti edasi üle Mandri-Eesti ning tuleb sisemaal alla lume ja lörtsina, õhtul läheb lääne pool kõikjal üle vihmaks. Õhutemperatuur on -2°C-st Ida-Eestis kuni +2°C-ni Lääne-Eestis, õhtul tõuseb saartel ja läänerannikul +5°C ümbrusse.

Jõululaupäev jätkab väga tugeva loodetuulega. Saju võimalus on võrdlemisi väike, võib vaid üksikuid lühiajalisi lume- ja lörtsihooge poetada. Õhutemperatuur on -1 kuni +1, saartel ja läänerannikul kuni +3°C. Jõuluõhtul langeb sisemaal kõikjal veidi alla 0°C, tuul tõmbub ka veidi tagasi ja ühes lumekihiga loob ilm loodetavasti jõuludeks sobiva meeleolu. Üksnes saartel ja rannikulähedastel aladel on valgele maapinnale vähe lootust.

Härjapea ja Heina tänava ristmik

Loe ka neid

Tagasi üles