300 roolijoodikut läksid trahvi maksmise asemel koolitusele

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt viis joobes inimest ei pidanud läinud nädalavahetusel paljuks autorooli istuda.
Vähemalt viis joobes inimest ei pidanud läinud nädalavahetusel paljuks autorooli istuda. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Alates 2016. aasta algusest pakub politsei koostöös Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskusega sõidukiroolis tabatud joobes juhtidele võimalust trahvi maksmise asemel läbida liikluspsühholoogiline koolitus professionaalide käe all. 

Lõuna-Eestis kasutasid seda võimalust tänavu ligemale 300 joobes juhti.

Ettepanekut programmis osalemiseks ei tehta aga kõigile alkoholi mõju all tabatud sõidukijuhtidele, vaid inimese sobivus otsustakse politsei valiku ja koolitaja testide põhjal.

«Ümberkasvatamise programmi suunatakse need juhid, kelle joove jääb vahemikku 0,5-1,49 promilli ja keda pole karistatud viimase viie aasta jooksul kriminaalkorras,» ütles koolituse politseipoolne eestvedaja Peeter Rehema.

«Näiteks, kui inimesel on olnud korduvalt kokkupuuteid politseiga ning eelnev analüüs näitab, et tegu võib olla sügava isiksuse-, tervisehäire või alkoholiprobleemiga, siis kõnealune sotsiaalprogramm neid tõenäoliselt ei aita,» jätkas Rehema.

Eneseparandusele suunatud juhid Lõuna-Eestis 2017. aastal: Tartumaa 181; Valgamaa 39; Võrumaa 26; Põlvamaa 22; Jõgevamaa 16 ja Viljandimaa 10.

Lõppeval aastal saadeti ainuüksi Lõuna-Eestis sellele koolitusele 294 inimest. Mullu suunati sama projekti raames Lõuna-Eestis liikluspsühholoogilisele koolitusele 253 joobes juhti, kellest 177 selle ka edukalt läbis.

Suurem osa sel aastal programmi suunatutest on tänaseks koolituse juba edukalt läbinud, mõnede koolitus veel käib, üksjagu juhte on veel koolitusjärjekorras ning on ka üksikud parandusprogrammist omal soovil loobujaid, kes on võtnud selle asemel kanda neile määratud karistuse.

„Trend on, et enamus koolituse läbinud autojuhtidest vanale halvale teele ei lähe ja peavad koolitust suisa elumuutvaks kogemuseks, uue rikkumise panevad toime üksikud,“ tõdes Rehema.

Personaalne lähenemine

Programmi vedur Peeter Rehema on veendunud, et antud sotsiaalprogrammis osalemine aitab tunduvalt mõjusamalt muuta inimese hoiakuid kui karistamine.

„Koolitusel tegeletakse inimestega personaalselt keskendudes peaasjalikult konkreetse inimese valupunktile ja seejuures püütakse leida just talle sobivaim kontrollimehhanism alkoholiga ümberkäimisel. Muuhulgas õpetatakse, mil moel kõige tõhusamalt end distsiplineerida ja sedagi kuidas alkomeetrita arvutada, kui suur joove on inimesel erinevate alkoholikoguste tarbimise järel,“ lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles