Politico hinnang Eesti eesistumisele: tugev sotsiaalpoliitika, kehvavõitu tervishoid

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magav Angela Merkel Kersti Kaljulaidi kõne ajal.
Magav Angela Merkel Kersti Kaljulaidi kõne ajal. Foto: Kuvatõmmis videost.

Rahvusvaheline poliitikaväljaanne Politico hindab Eesti saavutusi Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana valdavalt positiivselt, kõrgeima hinde – 9 punkti kümnest – saab Eesti tööhõive ja sotsiaalpoliitika, keskkonna- ja kliimapoliitika ning energiapoliitika valdkondades, madalaima – viis punkti – tervise valdkonna edendamisel.

Politico viitab Eesti plaanidele viia Euroopa Liitu edasi digitaalvaldkonnas ning tunnustab Eestit selle teema tõstmisel suurema tähelepanu alla, isegi kui Eesti ei saavutanud siin kõike, mida lootis.

Samuti tunnustab Politico Eestit Euroopa Liidu ühtsuse hoidmise eest Brexiti kõnelustel ning märgib, et tänu Euroopa Liitu saabuvate migrantide arvu tuntavale langusele kaotas rändeteema oma aktuaalsust.

Hinnates Eesti saavutusi valdkondade kaupa, seab Politico kõige kõrgemale edu energeetikas ning tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, milles mõlemas tunnustab Eestit 9 punktiga kümnest võimalikust.

Energia valdkonnas saavutas Eesti nõukogu üksmeele valdkonnas, mida paljud pidasid võimatuks, kirjutab Politico – nõukogu ühispositsiooni läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga nelja õigusakti üle, mis puudutavad Euroopa elektrituru valmisolekut rohkemate taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, elektrivarustuse senisest enamaks piiriüleseks korraldamiseks, suurema konkurentsi võimaldamist energeetikas ja tarbijatele suurema osalusvõimaluse pakkumist.

Sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas toob Politico esile kokkuleppe saavutamise lähetatud töötajate direktiivi osas, nõukogu toetuse Göteborgis alla kirjutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba dokumendile. Samuti jõudis nõukogu Eesti eesistumise ajal kokkuleppele seaduses, mis teeb kohustuslikuks arvestada toodete ja teenuste pakkumisel, et need oleksid kättesaadavad ka puudega inimestele. Lisaks edendas Eesti märgatavalt sotsiaalkaitse süsteemide koordineerimise meetmetes kokku leppimist riikide vahel.

Kliima- ja energiavaldkonnas muutis Politico enne lõunat Eesti hinde kaheksast üheksaks, võttes arvesse eelmise nädala lõpul saavutatud kokkuleppe ühe kliima valdkonna teema osas. Eestlased suutsid sisuliselt lõpule viia kõik kavandatud kliimateemad, märkis Politico oma kokkvõttes.

Kaheksa punktiga kümnest võimalikust hindab Politico Eesti tegutsemist Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste (Brexit) valdkonnas, kaubanduse ja transpordi osas.

Seitse ja pool punkti kümnest pälvis Eesti Politicolt rände- ja naabruspoliitika valdkonnas, seitse punkti põllumajanduse valdkonnas, digitaalteemade osas, finantsteenuste vallas, merenduse ja kalapüügi teemal.

Kuus punkti kümnest sai Eesti justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, viie punktiga hindas Politico Eestit tervishoiu valdkonnas saavutatu eest.

Eesti saavutas tervishoiu valdkonnas vähe, kuid ka ei seadnud kõrgeid sihte, märgib Politico. Eesti keskendus alkoholikahjude vähendamisele Euroopa-üleselt ning püüdis jutlustada e-tervise vajalikkust, kuid sellekohased nõukogu järeldused jäid varem juba välja öeldud initsiatiivide tasemele. Eesti ei suutnud ka mõjutada Euroopa Komisjoni esitama uut Euroopa alkoholipoliitika strateegiat. Eesti eesistumise ajal valiti Euroopa meditsiiniagentuuri uueks peakorteriks Amsterdam.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles