TÜ soovib kõrgkoolide infosüsteemid ühte liita

Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus.

FOTO: SCANPIX

Tartu Ülikool on teinud haridusministrile ettepaneku, et sarnaselt muude üle-eestilistele infosüsteemidele võetaks Eesti kõrgkoolides omavahelise mobiilsuse lihtsustamseks ja laiendamiseks kasutusse ühtne õppeinfosüsteem (ÕIS).

Tartu Ülikooli infotehnoloogiajuht Andres Salu ütles Postimees.ee’le, et ühine ülikoolide infosüsteem vähendaks bürokraatlikku asjaajamist.

Ühtne süsteem või siis ka erinevate süsteemide peale ehitatud nn andmevahetuskiht (nt on riiklike registrite lingina kasutusel X-tee) võimaldaks kergemini üle kanda üliõpilase õppetööga seotud andmeid, nagu millisel õppekaval üliõpilane õpib; võimaldaks kanda erinevates kõrgkoolides sooritatud eksamitulemusi diplomi juurde kuuluvale akadeemilisele õienditele jne, loetles Salu erinevaid võimalusi.

Üliõpilasel jääks Salu sõnul vähemaks bürokraatlikku asjaajamist, näiteks kui on vaja kanda üle õppetulemusi ühest kõrgkoolist teise.

«Riiklikult oleks haridus- ja teadusministeeriumil parem ülevaade erinevates kõrgkoolides tehtavast õppetööst. Ülikoolide infotehnoloogide jaoks oleks andmed paremini standardiseeritud, mis võimaldaks saada paremat võrdlusandmestikku,» märkis Salu.

Salu sõnul on ühtset õppeinfosüsteemi visiooni arutatud mitmel korral, peamine takistus on olnud selles, et kust leida sellise kõrgkoolide vahelise infosüsteemi loomiseks ja tulevaseks ülalpidamiseks vajalik ressurss.

«Tegemist saaks olema suurusjärgu võrra keerukama infosüsteemiga võrreldes sellega, mida kõrgkoolid täna kasutavad. Sageli on need veel õppeasutuste siseselt integreeritud muude olemasolevate rakendustega nagu näiteks personaliarvestuse- või dokumendihalduse infosüsteemidega,» sõnas Salu.

Viimasel arutelul, millel Salu osales, jäi õhku idee, et sellise kõrgkoolide vahelise infosüsteemide loomiseks võiks kasutada Euroopa struktuurifondide raha. Konkreetsem ülesanne viia läbi koostöös ülikoolidega vastav eelanalüüs jäi Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele. «Usun, et selline töö võiks peatselt alata,» avaldas Salu lootust.

Et eelistada võiks eelkõige Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi, (ÕIS) põhjendab Salu sellega, et sel täitub peagi kümme aastat ja on seni hästi teeninud.

«Nii mitmedki Euroopa ülikoolid on käinud siin meie juures kogemusi omandamas, uurimas, kuidas sellist süsteemi üles ehitada ja hiljem käigus hoida. Ma ei arva, et Tartu Ülikooli süsteem võiks automaatselt sobida teistele kõrgkoolidele, sest tegemist ei ole standardse karbist võetava tarkvaraga, mida DVD andmekandjalt otse arvuti kõvakettale installeerida saaks, kuid meil on kindlasti kogemusi, mida edaspidi sellise infosüsteemi arenduse juures silmas pidada,» ütles Salu.

Enne kui ühisele süsteemile üle saab minna, tuleb Salu sõnul läbi viia põhjalik sihtrühma vajaduste uuring. Lisaks oleks vaja enne infosüsteemi arendamise juurde asumist kokku leppida mitmes põhimõttelistes õppekorralduse eeskirja (ÕKE) punktides.

«Tartu Ülikoolis on infosüsteem ÕKE teenistuses, mitte vastupidi. ÕKE võetakse vastu ülikooli nõukogu otsusena. Maksumust on raske hinnata, pigem selliste spekulatsioonidega praegu ei tegeleks,» ütles Salu.

Salu arvates on selle süsteemi käivitamisel üks keerulisemaid kohti pigem ülikoolidevaheline kokku leppimine ja mitte niivõrd infotehnoloogilise lahenduse loomine. «Teine küsimus on see, et kes ja millistel tingimustel hakkab seda hiljem ülal pidama.»

Tagasi üles