Tõrva vallavanem Maido Ruusmann kutsub sotsiaalmeedia vahendusel linna kassa täitmise eesmärgil inimesi valda sissekirjutama ja fiktiivseid elukohti registreerima.
Tõrva vallavanem valeandmete esitamisele kihutamist ei tunnista
28. detsember 2017, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahaksid sisse kirjutada, aga kohe ei hüppa pähe kuhu, anna endast märku, usun, et leiame mõne hea sõbra, tuttava, kes oleks nõus Tõrva valla aadressiga võõrustama. Kõigile tänasest kuni aastalõpuni sissekirjutanutele anname Tõrva valla poolt tänutäheks Tõrva valla meenekotti,» kirjutas Ruusmann Facebooki postituses, lisades, et teeb jagajatele suure kummarduse.
Ruusmanni postituse eesmärk, kutsuda inimesi enne aasta lõppu ennast Tõrva valda registreerima, tuleneb sellest, et valda registreerunute tulumaksust laekub järgneval aastal enam kui pool valla eelarvesse.
«Ehk siis, kui Sa pole veel millegi pärast registreeritud Tõrva valla (varasemate Hummuli, Põdrala, Helme valdade või Tõrva linna) elanikuks, siis tee seda palun! Sinu panus on väga oluline, üheskoos saame arendada veelgi paremat Tõrva valda,» jätkas ta.
Postitus ei jäänud märkamatuks IRLi kuuluvale endisele regionaalministrile Siim-Valmar Kiislerile.
«Vallavanem kutsub kodanikke üles esitama riigile valeandmeid. Kui kodanik ise ei saa valeandmete esitamisega hakkama, siis lubab vallavanem leida isiku, kes aitaks valeandmete esitamisele kaasa omapoolse nõusolekuga. Sellist seaduserikkumist lubab vallavanem premeerida! Maksumaksja kulul,» seisis Kiisleri postituses.
Ministeerium taunib libasissekirjutusi
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla sõnul on taunitav, kui kutsutakse üles registreerima oma elukoht sinna, kus inimene tegelikult ei ela.
«Vastavalt rahvastikuregistri seadusele on igal inimesel kohustus tagada, et tema elukoha andmed rahvastikuregistris on õiged. Kohalikul omavalitsusel on võimalik elukoha andmete registreerimisest keelduda, kui tegemist on valeandmete esitamisega,» ütles Kungla.
Seda, kas antud juhul esineb väärteokoosseis, ei osanud Kungla öelda.
«Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond teeb omakorda vajadusel haldusjärelvalvet, selgitamaks välja, kas omavalitsus on elukoha registreerimisel lähtunud tõestest andmetest ja viinud menetluse läbi õiguspäraselt,» ütles Kungla.
Sanktsioonid haldusorganile valeandmete esitamise eest näeb ette karistusseadustik.
Maido Ruusmann: Kiisleri süüdistus valeandmete esitamisele kihutamises on pehmelt öeldes silmakirjalik ja soovmõtlik.
«Nagu ka kolleegid tema (Kiisleri) postituse all selgitavad, ei kutsu ma inimesi üles valeandmeid esitama vaid oma registrilist kuuluvust üle vaatama ja vajadusel pakume abi toimingute tegemisel, sest teinekord võib tavainimese jaoks esineda takistusi nii tehnilistes kui sisulistes küsimustes,» ütles Ruusmann.
Ruusmanni hinnangul on Kiisleri süüdistus valeandmete esitamisele kihutamises silmakirjalik.
«Eriti kummaliselt muidugi kõlab süüdistus tipp-poliitiku suust, sest kui vaadata tuntud Riigikokku kandideerijate liikuvust üle Eesti erinevatesse kohtadesse kandideerima, siis siinkohal nagu oleks kõik ok. Sõnad ja teod ei käi kokku, topeltstandardid?» jätkas ta.
«Aga ei, ei kutsu inimesi üles valeandmeid esitama, vaid inimesi, kes elavad vähemal või rohkemal määral Tõrva vallas või plaanivad siia elama asuda, oma rahvastikujärgne registreering vastavusse viima.»
Eesti.ee andmetel on kõigil Eesti elanikel kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged.
«Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, rahvastikuregistrist valede andmete leidmisel või elukoha andmete puudumisel,» seisab veebilehel eesti.ee elukoha registreerimise inforubriigis.
Karistusseadusiku järgi saab haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama teo eest, kui see on toime pandud eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest ja kui puudub käesoleva seadustiku §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.