Erik Roose hümni mittemängimisest: see on õppetund tulevikuks (18)
2. jaanuar 2018, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Erik Roose sõnul on hümni mittemängimise puhul tegemist õppetunniga, et suurte projektide puhul tuleb toimetuse otsustel silm peal hoida.
Kas te ise märkasite, et hümni teles ei mängitud?
Ega väga paljud seda ei märganud, sest harjumused on ju erinevad. Joostakse sel ajal välja saluuti vaatama. Aga mul tekkis küll väike kimbatus ja oleksin kindlasti teise otsuse teinud.
Miks jäi hümn mängimata?
See on küsimus toimkonnale, eelkõige Karmen Killandile ja kanalite juhtidele. Nii palju, kui ma olen aru saanud, siis seda arutati pikalt ja põhjalikult. Mingil kummalisel põhjusel jäi see oluline detail kahetsusväärselt kõrvale. Kunstiliselt ma saan aru selgitustest, miks hümni ei mängitud teles. Sisu langes disaini ohvriks natukene. Mina isiklikult oleksin kindlasti teise otsuse teinud.
ERRi nõukogu liikmed eesotsas Martin Helme ja Rein Veidemanniga on otsust päris teravalt kommenteerinud. Kui terav on see vastasseis ERRis?
Meil on vaba maa. Minagi olen samal pool lauda ja kriitiline selle otsuse suhtes. Ma saan küll aru, kuidas selleni jõuti, aga lõppresultaat ei olnud mõistlik. Oleks pidanud leidma sellise lahenduse, kus oleks ka hümn ära mängitud. Ivo Linna laul ju sobis hästi ja see jutt, et laul ärkamisajast «Eestlane olen eestlaseks jään» ei sobi, on ju ka imelik. Mõlemad oleks võinud olla.
Kas järgmisel aastal Eesti hümn ETVs kõlab?
Elame sinnamaani. Mis minusse puutub, siis kindlasti. Aga hümn ju oli Vikerraadios ja Klassikaraadios. See on ka iga hommik kell 5.30 raadiost. See, et hümn aastavahetusel just sel kellajal teleeetris polnud, on kahetsusväärne. Hümn on üks oluline tähtpäevade osa.
Meie toimetus on sõltumatu ja see on toimetuse valikuvabaduse ja administratiivse juhtimise küsimus.
See on õppetund, et peame selliste suurte sündmuste puhul rohkem administratiivse poole pealt otsuste tegemise protsesse vaatama. Neid aegu me ju tagasi ei taha, kui iga hommik otsus nahkkaante vahel direktori kabinetti templi järele toodi. Tuleb leida tasakaal.