Mida vana aja lapsed 21. sajandil uut räägivad? (8)

Villu Päärt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak. Tema ees laual on kunagi Juna Auli koostatud mõõtmisankeedid.
Tartu Ülikooli loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak. Tema ees laual on kunagi Juna Auli koostatud mõõtmisankeedid. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Praegu on paljud neist pensionärid, paljud surnud. Aga nad on kõik alles ja olulised. Vähemalt paberil.

Tartu Ülikooli professor Juhan Aul mõõtis oma eluajal väga täpselt üle ligi 50 000 last ja pani ankeetidesse kirja pisimagi üksikasja nende kohta. Koljumõõtmed, jala pikkuse, silmade värvi, veel ka keskmise hinde, isa-ema töökoha ja kubemekarvad ning neidudel rindade suuruse.

Professor Juhan Auli lapsed – kokku umbes 50 000 poissi ja tüdrukut 1930.–1960. aastate alguseni –, kelle täpseid mõõtmisankeete tänini Tartu Ülikoolis alal hoitakse. Need kaardikastid olid unustatud ja kui arstiteaduskond Toomemäelt ära kolis, siis oli meditsiiniajaloolane Ken Kalling see, kes neid kaste isiklikult tassis.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles