Erik Roose: väga palju elatakse legendis, et kõik vene inimesed vaatavad PBKd

ERRi juht Erik Roose.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Erik Roose leidis, et reklaami näitamiseks ERRis tuleks muuta seadust, mida ilmselt enne järgmist parlamenti teha ei jõua. Samas arvas ta, et paljud elavad legendis, nagu kõik vene inimesed vaatavad ainult PBKd.

Venekeelse telekaali ETV+ peatoimetaja Darja Saar leidis Postimehes ilmunud arvamusloos, et kanalile ETV+ peab olema tehtud erand kommertsreklaami müügi osas. «Kui ta on konkurentide sõnul nii nõrk, siis milleks karta, et kanal võtab üle teiste venekeelsete kanalite reklaamiraha? Erasektor on majanduslikult tark, et vaba turu tingimustes nutikaid otsuseid vastu võtta. Tegelikult on erasektor huvitatud reklaamiajast selles telekanalis ning niisuguse võimaluse andmine toob kaasa ettevõtjate suurema motivatsiooni kanalit kasutada,» kirjutas ta.

Otsustus, et ERR reklaami ei edasta, on kirjutatud sisse Eesti Rahvusringhäälingu seadusesse, rõhutas Roose. «Siin minu ega nõukogu esimehe (Rein Veidemann – toim) otsusest ei piisa,» nentis ta.

Roose pakkus, et segamini on aetud ka sponsorreklaamide lubamine teatud tingimustel ja reklaami müümine. Näiteks kui Eesti Jalgpalli Liit toetab Premium liigat, siis ERRi nõukogu eriloal tohib liidu logo näidata. «Aga see on seaduste järgi ka nõukogu võimaluste piir,» märkis ta.

«Kui seda aga ideoloogiliselt vaadata, siis läheme me mõnes mõttes ju legitimeerima järgmist «Vremjat», mis ütleb, kui halb kõik Euroopas on.»

Ringhäälinguseadus sätestab, et nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe edastamist ERRi saadetes või meediateenustes, kui see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse EBU (Euroopa Ringhäälinguliit – toim) vahendusel, või see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega.

Samas on Roose ise veendunud, et seadus on ajale jalgu jäänud. «Ma olen seda juba pool aastat rääkinud. Seaduses puudub igasugune viide veebitegevusele, seal on igasuguseid muid arhaisme,» rääkis ta. Ilmselt jääb seaduse muutmine järgmise parlamendi aega.

Roose selgitas, et kui vaadata Euroopa Ringhäälinguliidu EBU praktikat, mille asutajaliige ka Eesti on, siis on nende rahastamine väga erinev – umbes pooled telekanalid müüvad reklaami ja pooled ei müü. «See, et ta peab olema sõltumatu ja mittemõjutatav, on sama, aga kuidas selle rahastuseni jõutakse, see on hästi erinev,» rääkis ta.

Kindlasti ei saa Roose sõnul väita, et reklaam kas peab või ei tohi olla. «Mõlemad variandid on võimalikud. Huvitav mõte on see, et eesti keeles mitte panna ja vene keeles panna reklaam. Exceli tabeli põhiselt on see võib-olla hea mõte, aga praktikas ma ei kujuta ette, kuidas seda sisuliselt põhjendada. See on väga manipuleeriv tegevus, et vene elanikkonna suunal võib ja eesti elanikkonna suunal ei või,» leidis ERRi juht.

Roose rõhutas, et kui liita kokku venekeelse Delfi, Postimehe ja Raadio 4 lugejad ja kuulajad, siis ületab see kordades PBK auditooriumi. «Poliitikud kas ei valda või ei taha teemat vallata. PBK on kaotanud viie aastaga kaks korda vaatajaid. Nii et väga palju elatakse mingis legendis, nagu kõik vene inimesed vaataksid PBKd,» rääkis ta. Samas on vaatajaid kasvatanud propagandakanaliteks peetavad RTR Planeta ja NTV Mit.

Valimiste kuul oktoobris ületas ETV+ rahvusringhäälingu juhi sõnul mitmel päeval vaadatavuselt Viasatile kuuluvat telekanalit 3+. «Ma ei tea, kas nüüd peaks küsima Priit Leitolt, et kas te panete telekanali 3+ kinni. See draama ei ole nii sügav ja emotsioonid on suuremad, kui asi väärt on,» lausus Roose ja lisas, et samas on diskussioon, mis võiks olla vähese vaadatavuse põhjuseks, tervitatav.

Darja Saar käis ühe ideena välja ka mõtte, et kuna PBK ei nõua raha EV presidendi aastavahetuse tervituse edastamise eest, sest valmis tehtud telesaate edastamisele ei kulu erinevalt omasaadete tootmisest palju ressursse, siis on nemad valmis kanali ETV+ poolt tasuta pakkuma juba ennast tõestanud ja auhinnatud saateid, näiteks «Kofe+» ja «Insight», et PBK saaks panustada Eestis ühise inforuumi loomisele.

«Intellektuaalselt huvitav mõte ja kindlasti on ETV+’i peatoimetajal peaaegu et kohustus midagi arvata, kui tema telekanalist midagi räägitakse ja arvatakse, aga kui me neile presidendi kõne ülekannet pakkusime, siis me ju äkki seda juba pakumegi. Kusjuures eelmine aasta nad seda edastasid. Nii et see uks on nii pärani, kõndigu edasi-tagasi,» arutles Roose.

Roose tõi välja Ilmar Raagi pika kirjutuse, mis tema hinnangul hästi näitas, millele toetab PBK ja millele ETV+’i vaadatavus. «Me ei jaksa osta «Su nägu kõlab tuttavalt», mis maksab kolm miljonit eurot ja meie eelarve on kolm miljonit. Noh, jaksame küll, aga las siis valitsus annab raha. Siin ei ole mul küll mingit kübaratrikki võimalik teha,» lausus ERRi juht.

Roose tõdes, et kogu probleem PBKga, mis võib-olla pole ka päris nende enda, vaid Moskva otsus, on see, et nad näitavad Venemaa uudistesaadet «Vremja». «Kui te kujutate ette, et kõigepealt on «Vremja», mis räägib, et Baltikumis on kõik natsid ja kõrval tuleb usutav Eesti kohalik uudis, siis need kaks uudist töötavadki koos, et meil Narvas torudega on kõik hästi, aga pealinnas on muidu võimul natsid. See on täiesti usutav,» nentis Roose.

ETV+ saadete nagu «Kofe+» või «Insight» andmine PBK-le on Roose arvates omamoodi lõks. «Mille poolest siis meie ühel hetkel erineme sellest linnavalitsusest, kes sinna uudiseid ostab,» mõtiskles Roose ja lisas, et samas on ETV+’i tooted nii head, et emotsioonivabalt lähtudes võiks neid ju teistes kanalites näidata küll. «Kui seda aga ideoloogiliselt vaadata, siis läheme me mõnes mõttes ju legitimeerima järgmist «Vremjat», mis ütleb, kui halb kõik Euroopas on,» lausus Roose.

Darja Saar rääkis ka oma arvamusloos, et ETV+ peaks olema vabalevipaketis või vabalevist väljas, sest telekanali levi on Ida-Virumaal liiga nõrk, näiteks Narva ümbruse suvilate omanikud peavad vaatama kanalit ETV+ internetist, sest teleri kaudu tulev signaal on nõrk.

Arutades teemat TV3 juhi Priit Leitoga, jõudsid nad Roose sõnul järeldusele, et tegelikult kasutavad vene inimesed valdavalt ikkagi kaabeltelevisiooni, sest venelaste hulk, kes Viasati teenust kasutab, on kaduvväike. «Miinimum satelliiditasu, mida Viasat meilt küsib, on 120 000 eurot aastas, nii et kui me saame sealt 20 vaatajat, siis on see mõttetu raha,» nentis ta.

Loe ka neid

Tagasi üles