2017. aasta oli Eesti liikluses läbi aegade ohvritevaeseim

FOTO: Erik Prozes

Eestis hukkus 2017. aastal liiklusõnnetustes 48 inimest, mis on läbi aegade kõige madalam liiklusohvrite arv aastas.

2016. aastal hukkus Eestis 71, 2015. aastal 67 ja 2014. aastal 77 inimest.

2010. aasta oli esimene rohkem kui poole sajandi järel, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv jäi alla saja. Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal jäi sellest kõrgemaks enam kui 60 aastaks

Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest.

2017. aastal tabati kokku 6426 alkoholi tarvitanud juhti, neist 2591 olid enam kui 1,5-promillises joobes. Enam kui 1,5-promillise joobe eest näeb seadus ette kriminaalkaristuse.

Joobes juhtide süül hukkus liikluses 10 inimest ja vigastada sai 186. Eelmisel aastal hukkus liikluses 10 inimest, kellel oli turvavöö kinnitamata.

Kokku sai 2017. aastal on liiklusõnnetustes vigastada 1703 inimest, neist veidi üle poole olid mehed. Kõige rohkem on 2017. aastal saanud vigastada 20-29-aastaseid (332), neist 202 meest ja 130 naist.

Kuni 59-aastasteni on vigastatute seas mehi rohkem kui naisi, alates 60. eluaastast on naiste osakaal vigastatute seas suurem. Üle 90-aastaste vigastatute seas jälle meeste osakaal suurem.

Kõige rohkem sai liiklusõnnetustes inimesi vigastada Tallinnas (543 inimest), neist omakorda enim kesklinnas (147). Väljaspool Tallinna on kõige rohkem inimesi vigastada saanud Tartus (85), neist 14 Riia tänaval. Pärnus sai vigastada 51 inimest, neist 13 Riia maanteel ja Narvas 39, neist seitse Tallinna maanteel ja kuus Kreenholmi tänaval.

2017. aastal hukkus liikluses kokku 10 jalakäijat, neist neli Tallinnas. Enim jalakäijad sai vigastada Tallinnas (180 inimest), neist omakorda kesklinnas sai vigastada 55 jalakäijat. Peamiselt said jalakäijad viga õhtusel tipptunnil, kusjuures enamik neist õnnetustest juhtus ülekäiguradadel.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul peaks jalakäija olema sõiduteed ületades veendunud, et teda on märgatud.

«Autojuhtidele tuletan meelde, et linnas piirkiirusest kinnipidamine on oluline. Ületades 10 km/h kiirust, pikeneb pidurdusteekond vähemalt 10 meetrit — ja see 10 meetrit saab jalakäijale saatuslikuks,» ütles Loigo.

Väljaspool Tallinna oli eelmisel aastal kõige rohkem jalakäijaõnnetusi Tartus (28 jalakäijat), Pärnus (18) ja Narvas (19).

«Praegune pime, vihmane ja lumeta aeg on jalakäijatele liikluses kindlasti kõige ohtlikum aeg ja seetõttu palume nii jalakäijatel kui ka sõiduauto juhtidel olla liikluses äärmiselt ettevaatlik, tähelepanelik, aga mis peamine - hooliv. Kõik algab sellest, kuivõrd me üksteisest hoolime. Ei ole vahet, kellel on eesõigus, elu ja tervise juurde jääme vaid siis, kui liiklejad hoolivad üksteisest. Märk sellest, et meie liikluskultuuris vajame rohkem üksteisega arvestamist on näiteks see, et liiga palju jalakäijaid saab täna viga ülekäiguradadel,» lausus Loigo.

Ta tuletas meelde, et helkur teeb teid pimedal ajal nähtavaks ning autojuhtidele märkamise tunduvalt kergemaks. «Seetõttu soovitan tungivalt pimedal ajal maanteel liigeldes kasutada lisaks helkurile ka valgusallikat, näiteks taskulampi,» lisas Loigo.

Tagasi üles