/nginx/o/2010/09/15/433077t1h7cbf.jpg)
Möödunud aastal kaotas veeõnnetustes elu 43 inimest, nende seas kaotas kaks inimest elu oma kodus vannis.
Eestis uppus eelmisel aastal kaks inimest vannis
4. jaanuar 2018, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti esialgsetel andmetel uppus möödunud aastal kokku 43 inimest, kusjuures novembris ja detsembris ei kaotanud veeõnnetustes elu ühtegi inimest, ütles päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku.
Tunamullu uppus aasta jooksul veeõnnetustes kokku 47 inimest ning 2015. aastal 39 inimest.
Möödunud aastal veeõnnetustes elu kaotanud inimest uppus 18 suvekuudel ehk juunist augustini. Tunamullu uppus suvekuudel kümme inimest.
Möödunud aastal juhtus 30 inimelu nõudnud veeõnnetust siseveekogudes, kaks inimest uppus kodus vannis ning kaks veega täidetud mahutis.
Veekogu kasutamise, näiteks suplemise või kalastamise käigus uppus 19 ja vette kukkumise tõttu uppus 24 inimest. Viimastest 13 kukkusid vette ja uppusid koduses keskkonnas.
Levinuim tulekahjus hukkumise põhjus on suitsetamine
Eestis on levinuim tulekahjudes hukkumise põhjus suitsetamine, selgub päästeameti eelmise aasta tulekahjude analüüsist.
Mullu leidis aset kokku 38 tulekahju inimohvritega , milles hukkus kokku 39 inimest. Ka 2016. aastal hukkus tulekahjudes 39 inimest.
Mullu tulekahjudes hukkunud inimest kaotasid 20 suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes, neist 17 suitsetasid magamisasemel või tugitoolis, ütles BNSile päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku. Hooletu lahtise tule, näiteks küünla kasutamise tõttu hukkus seitse inimest, viis kaotasid elu elektriseadmetest, nagu näiteks soojapuhurist või valgustist ning üks inimene kütteseadmest alguse saanud tulekahjudes.
Enamus hukkunuga tulekahjusid toimusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones, nagu näiteks elamu abihoones või suvilas. Tulekahju avastamise hetkel oli hoone enamasti kas lausleekides või sisuliselt maha põlenud.
20 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja neli hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja ilma toiteallikata.
Üheksa inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas küll tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.
Pea kolmveerand ehk 29 mullu tulekahjudes hukkunutest inimestest olid vanadus- või invaliidsuspensionärid ning ligi pooled põlengutes elu kaotanutest olid hukkumise hetkel alkoholijoobes.
Novembri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 92 inimest, enamasti said need tulekahjud alguse kas suitsetamisest või hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. 2016. aastal kokku sai tules vigastada 110 inimest.