Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7459881t1h6633.jpg)
Lääne-Viru maavalitsuse maja on täis morne mehi ja naisi. Räägitakse asumisele saatmisest – geoloogiateenistus seab ennast Rakveres sisse. Mõnel on juba plaanis siia korter soetada.
Eesti geoloogiateenistuse direktor professor Alvar Soesoo avaldas lootust, et kuu või paari pärast on inimeste meeleolu paranenud.
«Eks muutused on ikka rasked ja Tallinnast vaadates on Rakvere kaks korda kaugemal kui Tallinn Rakverest vaadates,» sõnas ta ning oletas, et kõik loksub ajaga paika.
Sada kilomeetrit ei ole Soesoo sõnul ületamatu vahemaa. Ta märkis lisaks, et ajal, mil ta Tallinna Tehnikaülikoolis töötas, polnud harvad juhud, kui kodutee võttis tal aega üle tunni. Nii et ajaliselt temal väga vahet polegi, kas käia tööl Rakveres või Mustamäel.
Küll teab geoloogiateenistuse direktor, et juba päris mitu tema 35 alluvast peab juba Rakveresse kolimise plaani ja otsib sobivat elamispinda.
Pooled geoloogiateenistuse töötajad on doktorikraadiga või seda kohe saamas. «Oleme ilmselt ainus riigiasutus Eestis, kus doktorikraadiga inimeste osakaal on nii suur,» märkis Soesoo. Ning kuigi geoloogia võib tunduda üpris mehine ala, on naisi praegu töötajate nimekirjas kõvasti üle poole.
Ehkki riik tõi geoloogiateenistuse Rakverre suuresti ka töökohtade loomise eesmärgil, on praeguseks endises maavalitsuse majas tööd leidnud vaid mõni üksik kohalik inimene ning sedagi teenindava ja halduspersonali ridades. Asutuse töö on lihtsalt sedavõrd spetsiifiline ja käed rüpes istuvaid geolooge pole Lääne-Virumaal kusagilt võtta.
Soesoo sõnul on geoloogiateenistuse põhiülesanne Eesti maapõueinfo kogumine ja korrastamine, Eesti geoloogiline kaardistamine, maapõueandmebaaside pidamine ja digitaliseerimine, uuringute tegemine ning valitsusele ettepanekute tegemine maapõue uurimiseks ja kasutamiseks.
«Tahame meie maapõueinfo viia sellisesse vormi, et igaüks saaks seda interneti vahendusel vaadata,» rääkis Soesoo. Ta tõi näiteks, et kui inimesel on soov Soomes Lapimaal endale suvemaja osta, saab internetist vaadata, ega äkki pinnas krundil reostunud ole või on hoopis lootust kulda leida.
Et seda infot oleks, tuleb tegeleda Eesti geoloogilise kaardistamisega. Praeguseks on kaardistatud vaid alla poole riigist. Keskkonnaministeerium on kuulutanud, et kaardistamisega tuleks ühele poole jõuda 2038. aastaks. «Ma loodan, et saame selle ikka märgatavalt varem tehtud,» lausus Soesoo.
Mingil määral hakkab geoloogiateenistus ka puurauke tegema, sest neid on kaardistamiseks vaja. «Rohkem aga võtame pinnaseproove, uurime ja puhastame paljandeid,» selgitas ta.
Suurimaks erinevuseks võrreldes eelkäija Eesti geoloogiakeskusega peab Soesoo seda, et geoloogiakeskus oli äriühing, mis pidi raha teenima. «Meie tegutseme puhtalt riigi huvides ja üritame olla riigile hea nõuandja,» sõnas ta.
Geoloogiateenistus tegeleb ka hüdrogeoloogiliste uuringutega ning Virumaa jaoks tervikuna on peagi valmimas hüdrogeoloogiline kaart, mille põhjal saab arvutada, milline on kaevanduse või kasvõi kruusakarjääri avamise mõju inimeste kaevudele. «Oleme nõus sellega edasi minema, et katta kogu Eesti,» ütles Soesoo.