Galerii: Postimees kuulutas välja aasta inimese

Postimees kuulutas aasta inimeseks looduskaitsebioloogi Asko Lõhmuse, kelle peamiseks akadeemiliseks ja ka ühiskondlikuks tegevuseks on aastaid olnud looduse ökoloogilise terviku kaitsmine.

Lõhmus nentis, et rääkides loodusest räägime ka ühiskonnast. «Inimese mõju on loodusele niivõrd suur. Kui kunagi oli inimene loodusest eraldi, siis tänapäeval on iga mets kellegi otsus. Keegi on otsustanud seda kas alles jätta, majandada või maha raiuda,» rääkis Lõhmus.

Kui palju julgust nõuab sekkumine diskussiooni, kus on palju segadust? «Ma arvan, et linnainimesel metsa minna on sama hirmus. Metsainimesel inimmetsa tulla on sama hirm. Aga hea asja nimel tuleb julgus kokku võtta,» ütles Lõhmus.

Laureaadi austamine algas täna keskpäeval Tallinnas Radisson Blu Sky Hotel'i 24. korrusel, kus tiitli saajat tunnustas Postimehe juhtkond ja anti üle tiitliga kaasas käiv Ivo Lille klaasskulptuur.

Kes on Postimehe aasta inimene Asko Lõhmus?

Täna Postimehe aasta inimese tiitli saanud ökoloog Asko Lõhmus on üks Eesti tugevamaid biolooge, kelle senine töö on olnud peamiselt seotud Tartu Ülikooliga. Hetkel juhatab ta Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis loodusressursside õppetooli ning juhib ka looduskaitsebioloogia töörühma.

Nagu kirjutas Postimees 2006. aastal, alustas Lõhmus õigupoolest teadlaseteed juba mürsikueas. Esimesed 15 aastat oli tema uurimise põhisuunaks ornitoloogia, täpsemini meie looduse röövlindude uurimine. Sel teemal kaitses ta ka 2003. doktorikraadi, juhendajaks professor Raivo Mänd. Sellesse aega jäid ka sellised tunnustused nagu Eesti Looduse Fondi noore looduskaitsja auhind või ka ajakirja Eesti Mets aasta autori tiitel. Pärast seda on tähelepanu pöördunud aga aina enam enda arvates olulisemale – metsaökoloogiale.

Näiteks on tal praegu Eesti Teaduse Infosüsteemi andmetel käimas kaks teadusprojekti, millest üks uurib uudseid ökosüsteeme ja ökoloogilist taastamist säästva looduskasutuse kontekstis, teine aga kõdusoometsade looduskaitseperspektiive.

Tänaseks on Asko Lõhmuse juhendamisel valminud kuus doktoritööd ja 10 magistritööd, tema juhendamisel on veel 4 doktoranti. Rahvusvahelisel tasemel on ta retsenseerinud käsikirju üle 45 rahvusvahelisele teadusajakirjale.

Eesti metsade käekäigu pärast on Lõhmus ökoloogina mõistagi kogu aeg muret tundnud, institutsionaalne kokkupuude sai aga alguse 2008. aastal, mil liitus Riigimetsa Majandamise Keskuse teadusnõukoguga. Alates aastast 2012 on ta olnud aktiivne ka riigi metsandusnõukogus, kus on osalenud lisaks muule ka seadusloome kujundamises ja arengukavade koostamises, soosides seal säästliku metsanduse juurutamist.

Loodusteadlaste seas on tuntud Lõhmuse suur töövõime ja süstemaatiline lähenemine, mille tunnistuseks on näiteks tõsiasi, et ökosüsteemi kui terviku uurimiseks on ta teinud endale selgeks terveid rühmi samblikke, seeni ja taimi. Praegu on tema töörühmas näiteks käsil Eesti torikseente ohustatuse hindamine. Lisaks lõppes hiljuti ka kaks suurt 2018. aasta linnu metsise uurimise projekti.

Asko Lõhmuse isa oli kirjanik Aivo Lõhmus, ema kirjandusteadlane Ele Süvalep. 

Postimees andis aasta inimese tiitli välja 21. korda

Aasta inimese auhind anti tänavu välja 21. korda. Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari sõnul võimaldab see 1997. aastal alguse saanud traditsioon esile tõsta neid, kelle tegevusel on märkimisväärne mõju ühiskonnale ja inimestele. «Meie eesmärgiks on tunnustada väljapaistvaid inimesi, kelle teod lähevad ajalukku,» ütles Hussar.

2016. aastal pälvis Postimehe aasta inimese tiitli Eesti Rahva Muuseumi juht Tõnis Lukas, aasta varem aga filmide «Mandariinid» ja «Vehkleja» produtsent Ivo Felt. 2014. aastal kuulutas Postimees aasta inimeseks 26. üldlaulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva. 2013. aasta inimeseks kuulutas Postimees tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuhi Mart Noorma, kelle juhtimisel saadeti kosmosesse Eesti esimene satelliit. Aasta varem sai aasta inimese tiitli Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ning 2011. aastal saastekvoodiga kauplejad Anne Sulling ja Hannu Lamp. Varem on Postimehe aasta inimeseks valitud teiste seas kopsuarst Tanel Laisaar, kirjanik Sofi Oksanen, olümpiavõitja Gerd Kanter, suursaadik Marina Kaljurand, merefüüsik Tarmo Soomere, mägironija Alar Sikk ja olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kuid ka Eesti sõdurid Iraagis ja joonisfilmi «Leiutajateküla Lotte» loojad.

Tagasi üles