Vene turistid tilguvad tasahilju tagasi

Kindlaid fakte Vene turistide naasmisest pole Värska sanatooriumi juhatajal Vello Saarel eelmise aasta kohta veel lauale lüüa. Kogenud sanatooriumijuht toetub aga sisetundele ning vaatepildile, mis avaneb sanatooriumi ning selle veekeskuse parklates.

FOTO: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Venemaalt tulnud turiste oli pühadeperioodil Lõuna-Eestis varasemaga võrreldes rohkem. Sellist idanaabrite rohkust, nagu nähti aastal 2013, tuleb siiski veel kaua oodata või ootama jäädagi.

«Võib öelda, et Vene turiste on tibake rohkem hakanud tulema, kuid 2013. aasta tasemeni me veel ei küüni,» ütles Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar. «Huvi meie teenuste vastu on suurenenud ja päringud ei jää lihtsalt päringuteks, vaid tullakse ka kohale.»

Kindlaid fakte Vene turistide naasmisest pole Saarel eelmise aasta kohta veel lauale lüüa. Kogenud sanatooriumijuht toetub aga sisetundele ning vaatepildile, mis avaneb sanatooriumi ning selle veekeskuse parklates: Vene numbrimärgiga autod on tagasi.

Möödunud aastal tehti Värska veekeskusse kokku 76 403 külastust, mis oli pea 2000 võrra rohkem kui 2016. aastal. «Vesi on rasvane, nagu öeldakse,» muheles Saar. «Sügishooaeg oli veekeskusele selline, nagu julgesime planeerida, ja vahest isegi parem. Oli viimase kolme aasta parim aasta.»

Statistikaameti värskeimad andmed näitavad Vene turistide arvu suurenemist Võru ja Valga maakonnas, samas kui Põlvamaal majutati idanaabreid mullu novembris kaks korda vähem kui aasta varem.

Eesti majutusettevõtetes peatunud sise- ja välisturistide arv suurenes mullu novembris aastases võrdluses kümnendiku võrra, kuid Lõuna-Eesti kolmes maakonnas jäi majutatud turistide arvu kasv oluliselt väiksemaks ja Valgamaal koguni vähenes.

FOTO: LEPM

«Kuni augusti lõpuni oli kõik super, aga september, oktoober, november olid üsna lahjad,» lausus Põlvas Pesa hotelli omava OÜ Kagureis juhatuse liige Margus Timmo. «Detsembris läks aga jälle võimsalt – hotelli köök töötas ööd ja päevad.»

Lätlased venelaste asemel

Vaadates detailsemalt Pesa hotelli külastajate jagunemist, võib Timmo sõnul välja tuua olulise muutuse. «Lätlased on meil kogu aeg olnud kolmandal kohal venelaste ja soomlaste järel. Eelmisel aastal on aga soomlased täiesti ära kukkunud ja lätlased tõusid esikohale,» rääkis Timmo.

Statistikaameti andmed kinnitavad hotelliomaniku sõnu, sest kui 2016. aasta novembris majutati Põlvamaal 156 lätlast, siis 2017. aastal oli lõunanaabreid Põlvamaal peatumas juba 214.

Siiski pole igatsus Vene klientide järele Timmo sõnul kuhugi kadunud. «Venelased on pikemalt kohal ja seega nad ka kulutavad rohkem.»

Venelaste tippaeg oli enne sõda

Vene klientide poole vaadatakse heldimusega ka Värskas. Sealse veekeskuse uhkeimad müügitulemused jäävad aastasse 2013, mil piiriäärsesse spaasse tehti 84 909 külastust. See oli aeg enne Ukraina sõda, millega kaasnenud rubla odavnemine röövis venelastelt ostujõu ja Lõuna-Eesti teenindajatelt kliendid.

Kuldsete aegade kordumist, mil Värska veekeskuses kuulis tihtilugu rohkem vene kui eesti keelt, Vello Saar ennustada ei julge. «Ma ei usu, et 2013. aasta saaks ületatud, sest siis oli meil väga suur Pihkva linna elanike osakaal,» selgitas ta.

Kuna Pihkvas on valminud oma veekeskus ning suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on jätkuvalt külmad, kuigi Eestimaa Vene turistidele mingeid kitsendusi ei sea, pole pihkvalaste naasmist varasemas hulgas oodata.

Sestap jääb Saar alanud aasta tulemuste prognoosimisel pigem tagasihoidlikuks. Ta pakub välja, et Värska veekeskusesse tehakse tänavu 75 000 külastust, seega vähem kui mullu.

FOTO: LEPM

Loe ka neid

Tagasi üles