Koalitsioonierakonnad: maksumuudatus aitab enamikke pensionäre Lisatud IRLi kommentaar

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti ligikaudu 370 000 pensionärist võidavad maksumuutuste käigus rahaliselt enam kui 90 protsenti. Samas jõukamatele tähendab see kuni 83eurost kaotust.

FOTO: Caro / Ramesh Amruth/Caro / Ramesh Amruth

Uuest aastast kehtima hakanud maksumuudatus on külvanud palju segadust, kuid koalitsioonipartnerid usuvad, et sellest on palju abi enamikule pensionäridele. Olgugi, et jõukam osa sissetulekust natukene kaotab. 

Samas tunnistas SDE fraktsiooni esimees Kalvi Kõva, et muudatuste kommunikatsioon ei ole olnud piisav ja lisas, et seda on tunnistanud ka mitu tipp-poliitikut. 

Esmalt on Kõva sõnul oluline aru saada, et Eesti ligikaudu 370 000 pensionärist võidavad nende muutuste käigus rahaliselt enam kui 90 protsenti ehk umbes 340 000 pensionäri. «Jah, täpselt nii – lõviosa pensionäridest võidavad rahaliselt juba täna,» ütles ta.

«Need pensionärid, kes ühtlasi töötavad ning teenivad pensioni ja palga liitmisel üle 1351 euro kuus, peavad sarnaselt teistega tasuma pisut enam makse kui siiani, sest edaspidi ei erista riik pensioni kui tululiiki muudest tuludest. Ja tõepoolest, kõige enam ehk 83 eurot tuleb oma sissetulekutest panustada neil pensionäridel, kes teenivad pensioni ja palga liitmisel üle 2100 euro kuus,» lausus Kõva ja lisas, et neid inimesi on Eestis ligikaudu 6000. 

«Segadust ja arusaamatust on paraku omajagu, aga ma ei ole veel kohanud pensionäri, kes arvaks, et näiteks tööka kolmelapselise üksikema teenitav 800 eurot peaks olema kõrgemalt maksustatud kui pensionäri oma. Siiani oli siin vahe sees, aga edaspidi ei ole,» ütles Kõva.

Ühiskonnale on tema sõnul siin kaks sõnumit – esiteks, et inimese igasugune sissetulek on ühtmoodi tulu sõltumata tulu liigist, ja teiseks, et kõrgemat tulu saavad inimesed panustavad edaspidi ühiskonda veidi enam. «Need muutused on suunatud Eestis valitseva erakordselt suure majandusliku ebavõrdsuse kahandamiseks. Me oleme saanud riigina nii tugevaks, et jaksame ja julgeme rohkem hoolida ka nendest, kel igapäevaselt on raskem,» rääkis Kõva.

Kõva sõnul on maksureformi kõrval olulised ka teised sammud, mida riik on ette võtnud oma pensionäride väärtustamiseks. «Selleks suurendas riik sellest aastast oluliselt hambaravihüvitist ja toimetulekutoetust, kehtestas täiendava ravimihüvitise ning lisaks eelmisel aastal jõustunud üksiku pensionäri toetusele hakkas tänavu maksma täiendavat igakuist pensionilisa iga lapse eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat.»

IRL: üksikemalt rohkem makse küsida pole moraalne

IRLi kommunikatsioonijuht Riina Solman möönis, et  kui töötava pensionäri palk ja pension kokku on suurem kui 1352 eurot kuus, siis tema maksukoormus veidi kasvab võrreldes eelmise aastaga. Seda seepärast, et edaspidi vaadatakse kõiki tulusid ühtmoodi ja samasugust tulumaksu maksavad oma kogusissetulekult nii ühe lapsega üksikema kui töötav pensionär.

«Enne maksis üksikema rohkem, sest pensionäridel oli täiendav maksuvabastus. Keegi ei pea Eestis maksma tulumaksu rohkem kui 20 protsenti,» lisas Solman.

Ta lisas, et kui inimese sissetulek on näiteks ainult keskmine pension või alampalk, siis ei oleks lihtsalt moraalne sellelt summalt tulumaksu võtta.

Solman lisas, et kõigile pensionäridele on muutus ühesugune, sõltumata pensioni liigist. «Nii nagu varasemalt maksustati vanaduspensionäre ja töövõimetuspensionäre ühtesuguselt, nii on see ka uue korra järgi.»

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu lausus, et arvestades seda, et palk Eestis on ligikaudu 1200 eurot ja mediaanpalk 900 eurot ning keskmine pension tõuseb tänavu 416 eurolt 442 eurole (6,3 protsenti), toob tulumaksusüsteem kahtlemata olulist abi enamikule Eesti inimestest. Ta lisas, et  olulisim küsimus on, kuidas suurendada inimeste sissetulekuid ja keskmist pensioni. 

Tagasi üles