Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/10/7473437t1he17a.jpg)
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) teatel valmib Luksemburgi rajatav Eesti andmesaatkond juunis.
Andmesaatkond on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. Tänu sellele saab Eesti riik edasi toimida ka juhul, kui riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.
Oktoobris allkirjastasid Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo ja Luksemburgi siseminister Dan Kersch andmesaatkondade üürilepingu, millega lepiti täpsemalt kokku tehnilistes nõuetes ja varalistes kohustustes Eesti andmete ja infosüsteemide majutamise eest Luksemburgi riiklikus kõrgturvalises andmekeskuses.
Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt varem kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kehtivad samasugused eesõigused ja puutumatus nagu saatkondadele. Seepärast tuli sõlmida kokkulepe, mille eesmärk oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla mullu 20. juunil. Dokument tuleb ratifitseerida riigikogus.
Eesti andmesaatkond Luksemburgis läheb viie aastaga kokku maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Sellest üks miljon kulub saatkonna rajamisele, lisanduvad rendi- ja andmesidekulud keskmiselt 236 000 eurot aastas. Maksumus kaetakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga ja 15 protsendi ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna.