/nginx/o/2017/03/27/6492211t1h3751.jpg)
Tallinnas Kalamajas on tüli korteriühistus viinud selleni, et maja sisuliselt laguneb ja lahendust pole näha, vahendas «Pealtnägija».
«Pealtnägija»: aastaid väldanud tüli Kalamaja korteriühistus on viis maja lagunemiseni (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta alguses hakkas kehtima uus seadus, mis muudab korteriühistud kohustuslikuks ja uuendab mitmel moel mängureegleid, sealhulgas kuidas naabreid lahkuma sundida, kui on ülekaalukas põhjus.
Vana-Kalamaja 11 maja vaadates võiks arvata, et maja tabas pomm [Vaata fotosid SIIT]. Tegelikult põhjustas augu majas tüli korteriühistus, mis algas siis, kui mitmed tänased osalised olid alles lapsed, ja on aastatega kerinud täiesti üle võlli. Ja just selle radikaalse otsuseni, et üks osapool peab sundkorras lahkuma, jõuti ka selles majas.
Läinud suvel kulmineerus konflikt sellega, et kaheksa korteriga ühistus rivistus seitse korterit ühe vastu ja nõuavad selle sundmüüki. «Meie kaugem eesmärk on neist lahti saada. Nad ei jälgi mitte ühtegi ühiselu reeglit ehk siis ei küta, ei ela, ei maksa arveid,» ütles «Pealtnägijale» majaelanik Marion Ots.
Perekond Beloussov, keda ülejäänud ühistu süüdistab, elab põhiliselt Hispaanias, Marbellas, kus ajab turismiäri.
Majas sünnist saati elanud muusiku Sergei Pederseni jutu järgi oli lagunemises osaliselt süüdi Beloussovite pea kohal elanud pensionär, kes jättis oma korteri hooletusse lootuses saada uus asemele Lasnamäele. 1990. haldas maja munitsipaalettevõte Kalamaja Kodu, siis BREM ja 2005. aastal moodustati ühistu, mille esimeheks sai Pedersen.
Beloussovite kaebused ning kohtus käimised algasid ammu enne ühistu loomist ja Pederseni sõnul oli tegevuse eesmärk, et keegi teine teeks asjad korda nii, et Beloussovid maksma ei peaks. «See on mingil määral nagu mingi hasartmäng. Nad käivad raha oma juristidele, nad käivad raha riigilõivudele, annavad kohtusse ja vaatavad, kas siis võidavad või mitte. Et siis kõik teised peaksid maksma,» rääkis Pedersen.
Viljatud vaidlused kestsid, Beloussovid keeldusid maksetest, pangad ühistule remondiks laenu ei andnud ja maja muudkui mädanes. Miljööväärtuslik maja oli sisuliselt hävimisohus, kui 2007. aastal pakkus ühe korteri omanik, arendaja taustaga Jarno Sild välja skeemi, kuidas kõik, kaasa arvatud maja keskel haigutav pommiauk, korda teha nii, et ühistu laenu võtma ei pea.
Plaan oli, et Sild teeb kogu maja oma kulu ja kirjadega korda, aga saab vastu välja ehitada kaks uut korterit pööningul. Pikemas perspektiivis oli plaan katusealune välja ehitada ja need korterid siis ära müüa ning siis rahastada kogu maja remonti.
Kõik teised olid nõus, 2010. aastaks ametlikud kooskõlastused ja projektid olemas, aga Beloussovid ei kirjutanud alla. Ühistu ootas kaks aastat nõusolekut, kuni 2012. aastal läks ise nende vastu kohtusse. Beloussov ütles, et maja on sellises seisus, et seda renoveerida oleks rumal. «Kui tahab siin teha äriprojekti, siis tuleb see maha tõmmata ja ehitada uus.»
Kaks aastat pärast protsessi algust, 2014 tehti kohtuväline kompromiss. Belussovite võlg kustutati pooles ulatuses, ülejäänu pidi ta siis tasuma renoveerimine on lõppenud ja siis anti neile veel keldris üle 20 ruutmeetri pinda, mis on otse nende korteri all.
Kauaoodatud remont sai alata, kestis 2017 kevadeni ja oli nii põhjalik, et võrdus sisuliselt uue maja ehitusega. Ka remondi ajal esitasid Beloussovid erinevaid proteste.
Ühe pööningule tekkinud uue korteri ostis turundustööd tegev Marion Ots, kes kolis koos mehe ja kahe lapsega sisse mullu veebruaris. Ots, kes valiti ka uueks ühistu esimeheks, teadis, et altkorruse naabriga on keerulised suhted, kuid ei osanud uneski näha, millise supi sisse satub.
Ühel hommikul otsustasid Beloussovid alustada oma korteris siseviimistlust ja ette jäid remondi käigus paigaldatud vee- ning kanalisatsioonitorud, mille nad läbi lõikasid. Marion Ots helistas politseisse, kust öeldi, et tegu on tsiviilvaidlusega.
Ots kolis perega ajutiselt hotelli ja korteriühistu pöördus järgmisel päeval kohtusse. Sealt saadi kiirkorras hagi tagamise määrus, et veeühendus tuleb taastada kuni kohtuvaidluse lõpuni.
2017. aasta juunis otsustas ühistu, et mõõt on lõplikult täis. Koosolekul, kuhu Beloussovid ainsana kohale ei ilmunud, otsustati ühehäälselt, et nad peavad korteri sundvõõrandama. Tegu on vähe rakendatud ühistuseaduse sättega, mis lubab mõjuval põhjusel sundida korteri ära müüma.
Korteriühistute Liidu juhatuse liige, jurist Urmas Mardi hinnangul võib antud juhul sundvõõrandada kasvõi selle pärast, et korteriomanik ei küta pikemat aega.
6. novembril tuli kohtust otsus, mis ütled põhimõtteliselt, et alt naabrid võivad ikkagi need õnnetud torud läbi lõigata. Kohtus sai saatuslikuks, et ehkki nad sõlmisid omal ajal üldise renoveerimise kokkuleppe, siis täpsele veelahendusele Beloussovid allkirja ei andnud.
Sergei Beloussovi väitel olid saatuslikud trassid paigutatud ebakompetentselt ja mõni suisa ohtlik. Ta ütles, et vastaspool kisub tüli, valetab ja ei lase neil juba kümme aastat korterit kasutada. «Nad said kõik kasulikult. Kedagi ei puudutanud see ehitus, aga mulle tekitati konkreetsed kahjud.»
Praegu on käimas kolm kohtuasja, kaebusi on sadade lehekülgede kaupa. Ainus, mis on täiesti ühemõtteliselt selge, et pidev tüli on väikese ühistu ära kurnanud nii moraalselt kui rahaliselt.
Beloussovid panid korteri müüki, aga küsivad naabrite meelest ebareaalselt kõrget hinda.