Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/09/01/7052437t1h1a9a.jpg)
Tallinna Inglise kolledži, Prantsuse lütseumi ega reaalkooli direktor ei pea vajalikuks Gustav Adolfi gümnaasiumi eeskuju järgida.
Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi ütles Postimehele, et kui keegi tarkpea leiutab meetodi, kuidas 300 soovijast 30 last välja valida nii, et lapsega ei vestle, ei küsi talt tähti ega numbreid, siis annaks ta sellele tarkpeale Nobeli preemia.
«Ah et sissekirjutuse ehk siis elukoha põhjal!? Seda muinasjuttu rääkigu seesugune tarkpea oma vanaemale! Kapitalismi ajal võib inimesel olla 3-4 korterit või maja. Õppeaasta alguses võib ju paar nädalat ka kesklinnas elada. Kes keelab?» lisas ta.
Reaalkooli direktor Ene Saar ütles, et Tallinna reaalkool jätkab 1. klassi vastuvõtmist kooliküpsusuuringu alusel, mis sisaldab vestlust, praktilist tööd ja mängulisi tegevusi, mille on välja töötanud pedagoogid vastavalt nende kooli eripärale.
«Kooliküpsusuuring aitab selgitada välja, kuidas lapsed on valmis kuulama, mõtlema, keskenduma ning mõistma neile antud ülesandeid, selleks ei ole vaja eraldi harjutada ega ette valmistuda.»
Ta lisas, et kuna kooli 1. klassi soovijaid on enam kui õppekohti, siis jätkatakse väljatöötatud meetodi kasutamist. «Tänu katsete võimalusele saavad reaalkooli kandideerida kõik õpilased üle Tallinna.»
Tallinna Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi sõnul sellel aastal muutusi vastuvõtus planeeritud ei ole. «Olukorra lahendamiseks, kus sooviavaldusi on olulisel määral rohkem kui koolis õppekohti, ei ole toimivat alternatiivset lahendust välja töötatud. Olukord laheneb, kui lastevanematel tekib usaldus ja teadmine, et kodukohale lähim kool on sama hea kui need koolid, millega ta kodulähedast kooli võrdleb. Direktiivsete lahendustega olukorda ei paranda. Katsed on tagajärg.»