Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Lavrov Postimehele: piirilepingu ratifitseermiseks peab Eesti lõpetama russofoobse tegevuse
Lisatud Eesti poliitikute reaktsioonid

Venemaa välisminister Sergei Lavrov. FOTO: Xinhua /Sipa USA / Scanpix

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles täna Moskvas pressikonverentsil Postimehe küsimusele vastates, et Venemaa ei pea võimalikuks Eesti-Vene piirilepet ratifitseerida, kui Eesti ei lõpeta oma russofoobset tegevust.

Lavrov ütles Postimehe ajakirjaniku Jaanus Piirsalu küsimusele vastates, et Eesti ei ole pidanud kinni piirileppe allkirjastamisel kokku lepitud põhimõttest, et lepe tuleb ratifitseerida heade suhete ja vastastikuse austuse õhkkonnas.

Venemaa välisministri sõnul on Eesti kolme-nelja aktivisti seas, kes kasutavad NATOt ja Euroopa Liitu ära oma russofoobsete ambitsioonide elluviimiseks.

NB! Palume vabandust video kvaliteedi pärast, halb kvaliteet pärineb video algallikast.

Lavrovi vastus täismahus vabas tõlkes vene keelest

Jaanus Piirsalu: Välisministrid allkirjastasid Eesti-Vene piirileppe 2014. aastal. 2015. aastal läbis leppe ratifitseerimise seadus Eesti parlamendis esimese lugemise. Te teate hästi, et Eesti ja Venemaa vahelise kokkuleppe järgi toimub ratifitseerimise protsess paralleelselt. Eesti ootab juba kaks aastat, millal tuleb lepe riigiduumas esimesele lugemisele. Lubasite 2015. aastal New Yorgis kohtumisel  välisminister Marina Kaljurannaga, et duumas algab ratifitseerimise protsess varsti. Mida see varsti tähendab?

Sergei Lavrov: See on pikk lugu. 2005. aastal allkirjastasime piirileppe esimest korda. Siis me fikseerisime kohustuse ratifitseerida lepe ilma mingite lisadeta. Kuid Eesti parlament lisas leppe ratifitseerimise seadusele preambuli, mis viitas Tartu rahulepingule. See andis Eestile võimaluse esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Meie peame sellist käitumist kohustuse rikkumiseks. Eesti välisminister võttis kohustuse tagada leppe ratifitseerimine parlamendis ilma lisadeta, kuid ta ei suutnud seda kohustust täita.

Me ütlesime Eestile, et kui te vaatate oma dokumentide paketi läbi ja olete nõus loobuma viitest Tartu rahuleppele, siis me oleme valmis uuesti alustama piirileppe kõnelusi. Läbirääkimised algasid uuesti ning lepet uuesti allkirjastades ei leppinud me kokku mitte ainult selles, et ratifitseerimise protsess hakkab kulgema paralleelselt, vaid ka selles, et see protsess peab toimuma normaalses, mitte konfrontatsiooni tingimustes.

Meie oleme kokkuleppest kinni pidanud ja pole Eesti suhtes mingeid ebasõbralikke samme astunud, seda sõltumata sellest, kas see oli omavahel kokku lepitud või mitte. Eesti pool seda kokkulepet täitnud ei ole, vastupidi, russofoobne retoorika on süvenenud. Me leiame, et sellistes tingimustes ei mõistaks meie ühiskond ja parlament seda, kui me esitaksime selle leppe duumale ratifitseerimiseks.

Ma tahan kinnitada, et piir eksisteerib. Ma loodan, et ka piirileping saab mingil hetkel ratifitseeritud. Keegi ei sea praegust piiri kahtluse alla. Aga selleks, et lepe jõustuks, ja üleüldse, et me elaks normaalselt, on vaja lõpetada see, et te olete 3–4 aktivisti seas NATOs ja Euroopa Liidus, kes kasutavad neid struktuure oma russofoobsete eesmärkide rahuldamiseks. Meil on Eesti rahvaga väga sõbralikud suhted. Inimesed sõbrustavad ja suhtlevad omavahel. Poliitikutel poleks vaja tegeleda mingite konjunktuursete ja geopoliitiliste teemade, vaid oma rahva huvidega.

Paet: «suhete õige atmosfäär» pole kokkuleppimise koht

Sergei Lavroviga kaks korda piirilepingutele alla kirjutanud endise välisministri Urmas Paeti sõnul on Venemaa piirilepete sõlmimiseks ja ratifitseerimiseks kogu aeg rääkinud «suhete õigest atmosfäärist», mis pole mingi kokkuleppimise objekt.

Paeti sõnul on elementaarne, et riigid pürgivad vähemalt normaalsete suhete poole. Ta lisas, et Venemaa retoorikas pole paraku midagi uut ja põhjuse midagi teha või mitte teha leiab alati.

«Kokku sai lepitud, et Eesti ja Vene parlament viivad ratifitseerimise läbi enam-vähem samas tempos. Selles on riigikogu oma head tahet näidanud, viies läbi ratifitseerimise esimese lugemise. Vene riigiduumasse pole see eelnõu aga veel jõudnudki,» ütles Paet.

Ta märkis, et «õige atmosfääri soovija» Venemaa on ise palju teinud, et suhted läänega, seal hulgas Eestiga oleksid pingelised.

«Näiteks vaid vähe aega pärast Eestiga piirilepete alla kirjutamist annekteeris Venemaa Krimmi. Ja edasist sellest tulenevat lääne ja Vene suhete seisu me teame kõik,» märkis ta.

Mikser: rahvusvahelise õiguse põhimõtete meeldetuletamine ei pruugi kõigile meeldida

Välisminister Sven Mikser ütles Lavrovi sõnu kommenteerides, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete meeldetuletamine ei pruugi kõigile meeldida, kuid ta avaldas lootust, et Venemaa parlamendis tekib siiski poliitiline tahe leppe ratifitseerimiseks.

«Euroopa julgeolekukorralduse aluspõhimõtete ning rahvusvahelise õiguse järgimine on olnud Eesti välispoliitika alustala iseseisvuse taastamisest alates ja nii jääb see ka edaspidi. Nende põhimõtete meeldetuletamine ei pruugi kõigile meeldida, kuid nendest me oma suhtluses teiste riikidega ei tagane. Muidugi oleks mõistlik ja kahe naaberriigi huvides piirilepingute jõustamine ning loodan, et Venemaa parlamendis tekib lähiajal poliitiline tahe ja otsustusjulgus astuda omapoolne samm selles suunas,» ütles Mikser.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva Mikseri sõnul lepiti piirilepingute ettevalmistamisel kokku, et ratifitseerimisprotsessid kulgevad parlamentides paralleelsetena.

«Riigikogus on piirilepingute esimene lugemine toimunud,» märkis välisminister.

Reinsalu: Lavrovi eeldus on sekkumine Eesti siseasjadesse

Justiitsminister  Urmas Reinsalu sõnul on Sergei Lavrovi avaldus Eesti kohta tänasel pressikonverentsil tähelepanuväärne, kuna Vene välisministri määratletud eeldused normaalseks suhtluseks on käsitletavad sekkumisena Eesti siseasjadesse.

«Lavrov määratles pressikonverentsil tänase Kremli režiimi jaoks kaks olulist eeldust normaalseks suhtlemiseks. Esiteks, enesetsensuuri kehtestamine NATO ja EL-i Venemaa poliitika kujundamisel ning eeldatavasti siis loobumine nõudest, et Vene Föderatsioon juhinduks rahvusvahelise õiguse põhimõtetest, ei tungiks tankidega teistele riikidele kallale ning ei kasutaks ka pehmeid agressioonivahendeid läänemaailma mõjutamisel. Teiseks peks Eesti Venemaa-poliitikas juhinduma geopoliitikast ehk mitte unustama oma ruumilist asukohta,» ütles Reinsalu.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva justiitsministri sõnul on esimene Lavrovi eeldus käsiteldav sekkumisena Eesti siseasjadesse oma rahvusvaheliste organisatsioonide poliitika kujundamisel ja teine avaldus käsitletav ähvardusena.

«Mõlema eelduse puhul nendib Lavrov sisuliselt, et kui Eesti ei lülita ennast tasa ja ei hakka poliitikat tegema maakaardipõhiselt, siis jäävad suhted ebanormaalseks ja Venemaa surve Eestile püsib. Ja sellega peamegi siis arvestama vähemasti niikaua kui püsib Putini režiim. Kremli vaates on nii-öelda normaalsete suhete eeldus Eesti kui riik, mis ei aja iseseisvat julgeoleku- ja välispoliitikat ja lülitab ennast vaikivaks Venemaa mõjusfääris. Lavrov kinnitas selgesõnaliselt üle, et Venemaa mõjusfääride poliitika jätkub,» lausus Reinsalu.

Pentus-Rosimannus: piirileping ei ole kauplemise objekt

Endise välisministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul üritab Venemaa siduda piirilepet endale meeldivate teemadega, kuid piirileping ei ole kauplemise objekt.

«Deja vu. Venemaa ladviku vaenulik ja ülbe retoorika pole grammigi muutunud, Lavrovi avalduse sisu on pea 100 protsenti sama, mis aasta tagasi,» ütles Reformierakonda kuuluv Pentus-Rosimannus.

Tema sõnul pole praegu esimene kord, kui Putini režiim üritab piirilepingut siduda mingite muude neile meelepäraste teemadega, kuid Eesti seisukoht on olnud aastaid, et piirileping pole ühelgi muul teemal kauplemise objekt.

«Jah, oleks hästi, kui meil piirileping oleks, aga iga hinna eest pole piirilepingut vaja. Oleme saanud seni ilma läbi, saame ka edaspidi - maailm sellest ei muutu. Teiste riikide suhtumist Venemaasse oleks Putinil aga muidugi soovi korral lihtne mõjutada - lõpetagu Krimmi okupeerimine ja sõda Ukrainas, täitku Minski lepingud, mida tema oma riigi esindaja on allkirjaga kinnitanud,» märkis ta.

Madison: Eesti võib rahulikult sama liini jätkata

Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Jaak Madison kirjutas sotsiaalmeedias, et kuna Venemaaga sõlmitud piirileping on Eestile selgelt kahjulik, võib rahulikult sama liini jätkata.

«Lavrovi sõnul aitaks piirilepingu ratifitseerimisega edasi minna Eesti «russofoobse» tegevuse lõpetamine. Kuna Paeti poolt allkirjastatud piirileping on Eestile selgelt kahjulik ja Tartu rahuleping jätkuvalt kehtiv, siis võib rahulikult sama liini jätkata. Parema aja ootusega,» kirjutas Madison.

Madisoni sõnul on piirilepingu pooldajate põhiargument niinimetatud julgeolekugarantii. «Venemaale on see lihtsalt poliitiline malakas, millega manipuleerida, kuna eeldus neilt on, et meie seda nii väga soovime,» märkis Madison.

Paet ja Lavrov on allkirjastanud piirilepped kaks korda

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Urmas Paet ja Sergei Lavrov allkirjastasid piirilepped esimest korda 18. mail 2005 Moskvas. FOTO: EPA / Scanpix

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu  rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.

Välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. veebruaril 2014 Moskvas teist korda Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingud. FOTO: ITAR-TASS / Scanpix
Tagasi üles
Back