Reinsalu: kahetsen, et Ojasoo juhtumi valguses naistevastase vägivalla hukka mõistsin (15)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) kirjutas oma arvamusloos, et ehkki ta inimesena Tiit Ojasood ei tunne, siis «kui minult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust». 

Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonipartneri Keskerakonna juhatuse liige Raimond Kaljulaid kirjutas Facebookis, et Urmas Reinsalu ei tohiks enam valitsuses jätkata. Postimees avaldab tema postituse täismahus:

«Avaliku kirja kirjutanud 104 Eesti Vabariigi kodaniku nimetamine «kanakarjaks» ja «kullakesteks» Eesti Vabariigi justiitsministri poolt on täiesti lubamatu.

Kui me tahame olla tänapäevane euroopalik riik, siis ei tohi sellised väljendid kõlada ei töökohal ega avalikus ruumis. Ammugi ei ole sellised väljendid ja selline käitumine sobilikud valitsuse liikmele, kes kõneleb Eesti riigi nimel. Eesti riik ei nimeta oma kodanikke «kanakarjaks» ja «kullakesteks».

Selliste väljendite kasutamine on märksa tõsisem rikkumine kui ühe varasema valitsuse liikme seisukoht, et Eesti ei peaks tingimata olema NATO liige.

Ka Eesti meestel tuleb mõista, et eelmisel aastal alanud muutus puudutab ka meid. Puudutab seda, mis on aktsepteeritav ja mis ei ole, meie sõnades ja meie käitumises. Piir, mida ei tohi ületada, on teises kohas ja justiitsminister on valel pool seda piiri.

Urmas Reinsalu ei saa mitte mingil juhul valitsuse liikmena jätkata.»

Reinsalu avaldus on endast välja ajanud ka opositsioonilise Reformierakonna liikmed. Näiteks leiab riigikogu liige Arto Aas, et selline avaldus on uskumatu.

Aasa erakonnakaaslane, peaministri büroo endine juht Kairi Uustulnd võttis teemal samuti sõna Twitteris, kuid kustutas mõni aeg hiljem oma säutsu. «Reinsalu esitas selle seisukohaga ilmselt oma tagasiastumisavalduse,» kirjutas ta, kuid kustutas selle kõigest minutid hiljem.

EKRE saadik Jaak Madison leidis, et Ojasoo ja Reinsalu on nii või teisiti ühiskonna häbiplekid. Ka Madison mõistis naiste- ja meestevahelise vägivalla hukka.

«Justiitsminister Urmas Reinsalu näitas täna, kuidas naeruvääristada hetkega ühiskonnas väga terav lähisuhtevägivalla teema,» kirjutas Facebookis Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

«Reinsalu «kanakarja kambakas» ei ole kindlasti stiil, mida ühe väärika riigi endast lugu pidaval ministril on sobilik kasutada, kui ta räägib naistest. See on piinlik sõnavõtt, ükskõik kui emotsionaalne on teema, mida kommenteeritakse,» lisas Pevkur.

Reformierakondlase hinnangul on veelgi piinlikum Reinsalu kahetsus, et ta mõistis hukka naistevastase vägivalla. «Eestis ei saa olla kohta nii labasel ja vägivalda tolereerival suhtlustiilil. Vähim, mida Reinsalu teha saab, on vabandada, aga tõsiselt tuleb kaaluda ka ministriameti maha panemist,» kirjutas Pekvur.

Michal: Reinsalul on aeg ministriametist lahkuda

Endine justiitsminister, reformierakondlasest riigikogu liige Kristen Michal saatis Postimehele kirjaliku kommentaari, milles taunib Reinsalu avaldust. Avaldame tema kommentaari täismahus:

«Kahetsen, et ametis olev justiitsminister võttis kahetseda naistevastase vägivalla vastu olemist. Minu ametis olles saime koostöös prokuratuuri, politsei ning naisteorganisatsioonidega nii kaugele, et perevägivald ei olnud peksasaanu häbi ja isiklik mure. Vaid, et riik astus nõrgema kaitseks välja ja selles polnud mingid «kuid», ega «aga». See oli põhimõtteline muutus.

Ka minu järel justiitsministriks olnud Hanno Pevkur nagu Andres Anvelt hoidsid seda joont. Ja minu ministriks oleku ajal justiitsministeeriumile antud Valge Lindi auhind inimkaubanduse vastase seaduse eest (mis antakse üksikisikule või organisatsioonile, kes aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamises), oli suureks auks ja edasiseks kohustuseks kogu valdkonna inimestele.

Urmas Reinsalu on mitmel korral ametisse tulles sõnades olnud vägivalla vastu. Istanbuli konventsiooni vastuvõtmisel eelmisel aastal sõnas ta avalikult: «Oluline on ka see, et riigid võtavad konventsiooniga kohustuse panustada nii perevägivalla ennetamisse, ühiskonnas teadlikkuse tõstmisse aga ka ohvrite nõustamisse ja neile abi pakkumisse. Selle konventsiooni järgi on hoiak selline, et kannatanu, kes on vägivalla ohver, ei ole kunagi süüdi,» ütles Reinsalu. «Inimeste vahelised suhted võivad olla keerulised, suhted võivad sassi minna aga vägivald ei saa olla kunagi ühiskonnas aktsepteeritav või õiguslikult lubatav lahendus.»

Eelmise aasta lõpus koos presidendiga vägivallaennetuse auhindu andes olid laused järgmised: Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vägivallaennetus igaühe asi ja igaühele jõukohane. «Õnneks on Eestis palju hoolivaid inimesi, kes on aidanud vägivallaohvreid ja mõjutanud vägivallatsejaid end muutma. Tänavu tunnustame neist viit, ehkki tunnustust väärivad kõik, kes oma panuse vägivallaennetusse on andnud,» ütles Reinsalu. «Vägivalla ennetamine on riigi jaoks äärmiselt oluline. Meie eesmärk on jõuda selleni, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. Tahame luua ühiskonda, kus vägivalda ei sallita, seda märgatakse ja sellesse sekkutakse ning kus vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad abi.»

Täna Urmas Reinsalu kahetseb naistevastase vägivalla hukkamõistmist. Avalikult. Justiitsminister võib olla mängur vabal ajal, aga ametis olles ei saa teele minna signaal, et vägivalla ennetuse eest vastutav minister kahetseb vägivalla vastu olemist. Arvan, et Reinsalul on aeg ministriametist lahkuda. See on põhimõtteline küsimus, kas astume nõrgema poole kaitseks välja, igaüks eraldi ja riigina koos või siis jääbki nii, et peksasaamine on peksasaanu asi ja häbi.»

Reformierakondlane, riigikogu liige Liina Kersna (RE) kirjutab Facebookis: «Eesti Vabariigi sünnipäevade korraldamine on usaldatud vabariigi presidendile. Tema peab nõunikega nõu ning teeb otsused oma arusaamadest ja paremast äratundmisest lähtudes. Tõsi, isiklikult mina ei oleks uskunud, et riigipea, kes sedavõrd jõuliselt juhtis aasta tagasi avalikkuse tähelepanu ühiskonna kõige varjatuma ja laialdasema vägivallavormi – lähisuhtevägivalla teemale, teeks sellise valiku. Oodatult ja ilmselgelt riivab see paljude õiglustunnet. Veelkord - Presidendil on oma valikuteks õigus. Küll aga ei ole õigust sedavõrd väljakutsuvalt alandavale, solvavale ja šovinistlikule sõnakasutusele justiitsministril, kelle üks suur ülesanne on lähisuhtevägivalla ohvreid kaitsta. Mul on piinlik ja häbi. Eesti ei pea taluma sellist justiitsministrit. Reinsalul pole enam midagi kaaluda. See on aeg tema tagasiastumiseks.»

Loe lisaks: Üle saja allkirjaga kiri presidendile: vägivallatsejast Tiit Ojasoo ei tohi vabariigi aastapäeva programmi lavastada

Urmas Reinsalu saatis täna hommikul esmalt Eesti Päevalehele, hiljem ka Postimehele arvamusloo, milles kommenteerib avalikku pöördumist. Avaldame loo täismahus:

Mcmurphyl saab õde Racheti juhendamisel toumuvast alandamisest villand ja ta käratab, et kanakarja kambakas ara lõpetataks. Just see tunne oli mul hommikul, kui lugesin massiüleskutset et Ojasoo ei tohi aastapäevaetendust lavastada. Ma ei tunne Ojasood. Küllap pole ta inimesena mingi kullatükk. Kui mult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid tegelikult nüüd tänase kirja valguses lausa kahetsen seda avaldust. Sest avalik meelepaha võttis nõiapõletamise kollektiivse transi mõõtmed. Jäi mulje, et tabatud on kõige ilgem kurjategija meie maal. Tsikatilo. Kõige kummalisemalt pilegi teda kohtus süüdi mõistetud, vaid tegemist oli lepitusmenetlusega, mis seaduse  järgi oli ja oleks pidanud jääma ohvri huvides avalikkuse teadmata. Ojasoo, nagu lehest aru sain, täitis menetluse tingimused. Vabandas. Astus teatri juhi töölt tagasi. See on vähe!!!Vähe!!! kõlavad karjed. Mis ta peaks tegema? Ennast põlema panema? See ei olegi vulgaarne kujund. Kuigi paralleel on vägivaldne, meenub mulle me too kampaania ja kõlanud süüdistused, mida meedia tuletormina lõkkele on õõtsutanud. Möödaminnes mainib meedia avalikkuse “teavitamiseks” ka enesetappudest. Jah, reaalsed lehes süüdistatud inimesed on ennast ara tapnud. Kas ahistas või mitte, keda see parast huvitab. Küll jumal taevas omad ära tunneb! Kui puid raiutakse, siis laastud lendavad!!! Solzhenitsõn kirjutas kunagi, et inimese saab ara tappa ka ametiühingukoosolekul. Poole sajandi pärast on tema sõnadel uus kontekst. Eestis sooritatakse aastas mitukümmend tuhat  kuritegu ja palju rohkem väärtegusid. Ojasood veidral kombel pole kuriteos süüdi mõistetudki.  Hans H Luik on toonud sisse olulise termini meie sotsiaalses karistuspoliitikas:“meediapeks”. 

Selle all mõtles ta jokk-korruptantide ühiskondlikku häbistamist, kui juriidilised hambad ei hakka peale. See on tähtis ühiskondlik institutsioon. See meediapeks on osaks saanud ka Ojasoole. Kuid õigusriigis kehtib ka põhimõte, et ühe asja eest kaks korda ei karistata. Olgu ka meediapeksu puhul see põhimõte kehtiv. Kuulge kurjakirjutajad, muidugi saate hüsteeriaga solkida vabariigi aastapäeva ja Ojasoo elu ära! Aitab!!! Lõpetage kanakarja kambakas!!!

Ah jaa. Nüüd öeldakse, et ma olen panetunud inimeseloom, ja sellise avaldusega õhutan lähisuhtevägivalda. Ei õhuta. Vastupidi, normaalses ühiskonnas käsitletakse süütegu õiges proportsioonis. Teiseks, te naeruvääristate tegelikku lahisuhtevägivalla probleemi ühiskonnas ja teete sellest ogara meediatoote. Minu meelest on täiesti reaalne oht, et me ühiskonnana läheme kollektiivselt lolliks. Ojasoo pole märter, ärge temast oma jaburate masspetitsioonidega  seda tehke. Ta on lavastaja ja las ta siis lavastab. Keegi ei räägi talle ju ordeni andmisest. Vabariigi aastapäeva lavastus on lavastus. Praegune kiljumine meenutab Amadeuse filmist nähtud Austria keisri õukonda, kus parukates isandad halavad idiootselt käituva Mozarti üle. Meil on õigusriik, kus on keskne õiglus. Igaühel on õigus õiglusele. Kuid inimlikus ühiskonnas käib üle õigluse halastus. See mõiste on paljuski kaotanud oma kehtivuse, aga meie südames on ta ju alles. Kullakesed, leidke see endas kiiresti ülesse ja minge oma eluga edasi!!! Või tehke konstruktiivne ettepanek võtta Ojasoolt lavastaja load ära. Eluks ajaks.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles