Prokuratuur saatis Kemerovo grupeeringu süüasja raames kohtu ette 15 meest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Slava Gulevitš (paremalt teine) allilmaliidri Nikolai Tarankovi matustel.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigiprokuratuur saatis täna kohtusse kriminaalasja, kus kaht meest – Vjatšeslav Gulevitšit ja Aleksandr Kozlovi – süüdistatakse Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhtimises ning veel 11 meest kuritegelikku ühendusse kuulumises ning erinevate kuritegude toimepanemises.

Sama kriminaalasja raames on süüdistuse on saanud ka kaks meest, kes ise kuritegelikku ühendusse kuulumata panid toime väljapressimisi koos Kemerovo liikmetega, teatas riigiprokuratuur.

Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus eeskätt eesmärgiga panna toime narkokuritegusid ning väljapressimisi. Lisaks pakuti katust kuritegeliku taustaga isikutele, kel oli probleemide tekkides võimalik tasu eest saada Kemerovo kuritegeliku ühenduse kaitset.

2016. aasta alguses alustatud kriminaalmenetluses tehti koostöös Hispaania kuningriigi politseiga ning esimeste avalike menetlustoiminguteni jõuti 2017. aasta suvel, kui politsei ühisoperatsiooni käigus peeti Eestis ja Hispaanias kinni neli kahtlustatavat, nende seas ka süüdistuse järgi kuritegelikku ühendust juhtinud Vjatšeslav Gulevitš.

Kohtu loal võeti kõik neli kinni peetud kahtlustatavat ka vahi alla, ülejäänud 11 süüdistatavat olid selleks ajaks juba erinevate kuritegude eest kohtus süüdi mõistetud ning kannavad vanglakaristusi.

Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmete ning selle juhtfiguuride kohtusse saatmine on riigiprokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei mitme aasta pikkuse töö tulemus, selgitas kriminaalasjas kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokurör Vahur Verte.

«Organiseeritud kuritegevust iseloomustab väga kõrge konspiratsiooni tase – ühenduse juhid ise vahetult kuritegusid toime ei pane ning organisatsiooni liikmed annavad omalt poolt kõik, et nende tegevus ja ka omavaheline suhtlemine toimuks võimalikult varjatult. See tähendab, et ka tõendite kogumine toimub infokillu haaval ja pika aja vältel. Üksikute kuriteoepisoodide kohta tõendite kogumine on võrreldes kuritegeliku ühenduse tõendamisega lihtne. Seda ilmestab ka tõsiasi, et 13 süüdistatavast üheksa kannavad juba praegu pikki vanglakaristusi erinevate kuritegude eest. Samuti oleme tuvastanud ja arestinud kriminaalsel teel saadud tulu ligi 200 000 euro väärtuses – sealhulgas lisaks rahale ka autosid, käekellasid ja kinnisvara Hispaanias,» lausus Verte.

Keskkriminaalpolitsei talituse juht Ago Leis ütles, et aastakümneid Eestis tegutsenud Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmete kohtu alla saatmisega annavad õiguskaitseorganid organiseeritud kuritegevusele tugeva signaali.

«Tegime põhjalikku eeltööd poolteist aastat enne kahtlustatavate kinni pidamist. Nägime, et tegemist oli suurt mõjuvõimu omanud ühendusega, kus olid selgelt jaotatud ülesanded ja rollid. Olenemata konspiratsioonist ja kurjategijate soovist varjatuks jääda, suutsime me sellegipoolest nendeni jõuda ning ka leida piisavalt tõendeid narkokuritegude toimepaneku kohta,» ütles Leis.

Leisi sõnul on piiriülese kuritegevuse puhul väga oluline riikide vaheline koostöö.

«Kinnipidamiste, ülekuulamiste ja muude menetlustoimingute koordineerimine korraga mitmes riigis on alati omaette väljakutse. Hea koostöö erinevate Euroopa Liidu politseiüksuste vahel näitab aga seda, et saame kurjategijad kätte igast Euroopa otsast,» lisas ta.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei ja juhtis riigiprokuratuur.

Tagasi üles