Eesti seni tugevaima režiimiga Viru vangla juhid räägivad, et isoleerimise asemel on nemad eesmärgiks seadnud taasühiskonnastamise – vangide vabaks eluks ettevalmistamise nende vanglasse saabumise päevast alates.

Enne uue Tallinna vangla avamist sel aastal kannab Viru vangla veel viimaseid kuid Eesti moodsaima vanglahoone tiitlit. See on esimene vangla, kuhu selle avamisel 2008 loodi ka tugevdatud järelevalvega osakond.

Eesti ainus alaealiste vangide osakond. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Tund aega päevas värske õhu käes möödub üsna kasinalt ja ilma erilise loodusvaateta katusel jalutusboksis. Valvurite sõnul vangid istuvadki pärast suitsetamise keelustamist rohkem majas sees. Sisehoovis asuvad veel korvpalli- ja jalgpalliväljakud. Foto:

FOTO: SANDERI LVEST/

Kinnipeetavate elu selles osakonnas on samasugune nagu mujalgi – kahekesi kongis, koridoris liiguvad vabalt ringi. Küll aga valvab neid suurem arv valvureid. Kohalik vangivalvur seletab, et kõige ohtlikumaks hinnatud vangid ei pruugi alati olla kõige vägivaldsemad – vastupidi, nad on viisakad ja intelligentsed, ent tänu sellele ka osavad valvuritega manipuleerijad ja suurema mõjuvõimuga teiste vangide seas. Näiteks võib neid olla karistatud organiseeritud kuritegevuse eest.

Kambertüüpi vanglas elatakse maksimaalselt kahekesi kongis. Viru vangla direktor Anu Möldri ütleb, et ühes vangide arvu järjepideva vähenemisega liiguvad nad eesmärgi suunas, et iga vang saaks elada kambris üksinda privaatselt. Praegu elavad üksikkongis oma impulsiivsuse tõttu alaealised ning samuti kõik vahistatud, kes kohtuotsust ootavad.

Viru vangla direktori asetäitja meditsiiniosakonnas. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Kambertüüpi vanglas on kurjategijatel raskem rahutusi ja mässe korraldada. Viimane suurem kriis toimus Viru vanglas selle avamisel, kui kaks vanglas karistust kandnud alaealist võtsid sotsiaaltöötaja pantvangi ja nõudsid põgenemiseks autot ja raha, ähvardades vastasel juhul ohvri aidsiga nakatada. Pantvangikriisi lahendas jõudu kasutades vangla eriüksus. 

Võrreldes olemasoleva Tallinna vanglaga on siinsed elutingimused ilmselt luksuslikud: kaasaegsed sportimisvõimalused, joogatunnid, vanniga pikaajaliste kohtumiste ruum, mille eest, tõsi küll, peab 30 eurot maksma. Hoone on kaasaegne, puhas ja viisakas. Seal on soe ja võib öelda, et isegi hubane olla.

Lühiajalise kohtumise ruum. Räägitakse klaasi taga telefoni teel kuni kolm tundi. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Pikaajaliste kohtumiste ruum meenutab rohkem korterit, siin on kaks tuba, köök ja vanniga vannituba. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Igal vangil on õigus vähemalt kord poole aasta jooksul taotleda pikaajalist kohtumist. Ööpäev kestva kohtumise võib korraldada oma faktilise abikaasa ehk tõendatult vähemalt kolm aastat koos oldud elukaaslase või teiste lähisugulastega. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Pikaajaliste kohtumiste ruumis saab ka ise süüa valmistada. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Viru vanglas on olemas pood ja raamatukogu, kust kaupa saab piiratud koguses tellida. Seadusest tulenevalt on vanglas ka rahustusvoodi, mida ajakirjanikele siiski ei näidata. Rahustusvoodi on ohjeldusmeede, mis annab vanglaametnikule õiguse siduda kinnipeetav voodile, kui ta on ohtlik endale või teistele. Vanglas on kartser, kuhu valvurite sõnul saadetakse vang alles siis, kui mingit muud mõjutusvahendit järele jäänud ei ole. Kartseris viibib vang kinni 23 tundi ööpäevas ja maksimaalselt 45 päeva korraga.

Mobiiltelefone vangidel pole, kuid minimaalselt 10 minutit peavad nad päevas saama rääkida. Möldri ütleb, et mida rohkem räägivad, seda parem. Vangid on usinad telerivaatajad ja uudiste lugejad.

Valvurid vanglas tulirelvi ei kanna. Varustusse kuulub teleskoopnui, pipragaas ja käerauad. Taamal ruum, kust valvurid oma erivahendid tööle tulles võtavad. Varustusse kuulub ka isikukaitse jaam, millega saab abivägesid kutsuda. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Venekeelse ajalehe vastu huvi tundnud vang. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Kui lihtne on Eesti turvatuimast vanglast põgeneda? Viru vangla direktori asetäitja Ain Anslan arvab, et mitte eriti. Ühtegi tunnelit pole tema kinnitusel keegi betoonist hoonesse üritanud kaevata.

Viru vanglast on aga põgenetud küll. Kaks aastat tagasi pages vangistusest kodukülastusprogrammi ajal 19-aastane Marmo Hein. Hein kandis karistust mõrva eest. Noorvang mõrvas sõbraga koos kirvega inimese, et siis tapetu autoga lõbusõitu teha. Koduste veenmisel andis ta end vanglale üles. Mullu põgenemisi ei olnud.

Vanglasse keelatud esemete sissesmugeldamist kommenteerides leidis Anslan, et kurjategijad isegi ei soovi enam vanglasse uimasteid jms vedada, pigem huvitavad lemmikfilmid ja -raamatud, millele neil vanglas ligipääs puudub. «Pisikesi asju on. Eks kasutatakse kõik õõnsused ära,» tõdes ta.

Kas Eesti vanglates on veel selliseid subkultuure nagu nõukogude vanglates oli? Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama Kama usub, et nõukogude subkultuur on kadunud ka Tallinna vangla vanadest ruumidest.

Kohustus töötada ja õppida

Viru vangla on ainus Eesti vanglatest, kus hoitakse alaealisi vangimõistetuid. Neid on seal koos vahistatutega praegu 17. Vangla peal ringi liikudes tunneb nad ära oranžide vanglariiete järgi, täiskasvanud kannavad tumepruune riideid. Kokku saavad nad üksteisega hoones pigem harva.

Pärast klassitundi toimub teise sektsiooni sisenemisel läbiotsimine. Õppur peab läbiotsimiseks käed asetama seinal olevatele punastele ringidele. Pildil ees Viru vangla direktor Anu Möldri. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Riigikeele ehk eesti keele õppe läbinud vangide arv langes Eestis mullu aasta taguse ajaga võrreldes 306-lt 276-le. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Õppetöö Viru vanglas. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Klassiruum Viru vanglas. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Igal vangil kehtib täisealiseks saamiseni koolikohustus. Täitsa tavalistes klassiruumides õpitakse tavalisi kooliaineid. Nii mõnigi teeb lõpueksamid päris heal tasemel. Lisaks sellele on vangidel võimalus käia huviringides, näiteks joonistamas või muusikaringis.

Igal vangil on kohustus õppida või töötada. Tavaliselt alustatakse lihtsamatest majandustöödest – koristamine, söögitegemine, toidujagamine jms. Kõige vastikum töö on vangide jaoks Anslani sõnul koristamine. Kasin teenistus jääb 60 eurosendi kanti tunnis.

Malelaud Viru vangla noorte sektsioonis. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Rohkem teenivad need, kel õnnestub tööle saada samas hoones tegutsevasse ASi Vanglatööstusesse metalli- või puiduosakonda. Puiduosakonnas valmistati parasjagu koerakuute. Tööstuses on vangidel ligipääs erinevatele tööriistadele ja tehnikale, mistõttu sinna kõrgema riskiga kinnipeetavaid ei lasta.

Viru vangla direktor Anu Möldri selgitas, et sellest päevast alates, mil vang Viru vanglasse saabub, hakatakse valmistuma tema lahkumiseks. Seda nimetatakse taasühiskonnastamiseks.

Vanglasse saabudes tehakse ülevaade iga kurjategija taustast, tehakse riskihindamine ja luuakse neli erinevat kohtlemisrühma. Hinnatakse nii vangi ohtlikkust, vaadatakse varasemaid kriminaalkaristusi, sotsiaalmajanduslikku tausta, tema hoiakuid ning püütakse luua plaan, milliseid oskusi tuleb arendada, et oleks rohkem lootust vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Akuutsed narkosõltlased suunatakse esmalt metadoniravile. Ravi saavad ka suitsusõltlased.

Korjama hakatakse raha tema vabanemise fondi – maksimaalselt 70 protsenti vanglas teenitud või sinna saadetud rahast läheb fondi, kuni täitub kolmekordse Eesti miinimumpalga summa. Ka tasutakse vangi sissetulekutest tema kohtuasjaga seotud võlgnevusi. Koju minnes saab vang kogutud raha kaasa.

Ainus, kellele vang vangistuse ajal saladuse väljarääkimist kartmata südant saab puistata, on kirikuõpetaja. Kaplan ei tohi omavahelisi vestlusi vanglaametnikele edasi rääkida. Vanemkaplan Tarmo Linnas rääkis, et Viru vanglas on usulise tegevuse nimekirjas pisut alla 200 kinnipeetava.

«Iga kord nad ei jõua konkreetsele tegevusele kohale erinevatel põhjustel, aga huvi on suur ja käiakse,» lausus ta. Kokku on 12 erinevat usulist tegevust piiblitundidest jumalateenistuste ja palvusteni. Viru vanglas on kõige rohkem õigeusulisi, samuti protestante ning üksikud moslemid.

«Moslemid kogunevad fuajeesse ja seal on neil arutelu koraani kirjakoha üle või mufti saadetud kõne ja jutluse arutelu,» ütles Linnas. Islamivaimulikku nagu ka mošeed vanglas pole.

Abielusid kabelis ei sõlmita, vaid need registreeritakse notariaalselt. Küll aga tehakse kabelis ristimisi, selleks on ka ristimisbassein.

Kabel Viru vanglas Jõhvis. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Vanemkaplan Tarmo Linnas Viru vanglas Jõhvis. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Eesti vanglaid juhtiv asekantsler Priit Kama rääkis, et kui Norra on arvutanud oma retsidiivsusmäära, on see olnud 20. See tähendab, et kahe aasta jooksul jõustub vanglast vabanenu suhtes uus kohtuotsus. Eestis tehti viimane retsidiivsusuuring 2010. aastal, siis oli vanglast vabanenute retsidiivsus 40.

Kama rõhutas, et statistika on erinev seetõttu, et Eestis arvestati retsidiivsete hulka ka need, kes kahtlustatavana üle kuulati või kelle suhtes süüdimõistev otsus polnud jõustunud. Kui andmeid püüti kõrvutada võrdväärselt Norrale, oli number 24-25. Kama hinnangul ei ole retsidiivsus Eestis märgatavalt kõrgem Lääne-Euroopast, küll aga on Eestis oluliselt suurem arv inimesi, kes üldse esimest korda vangi satuvad.

«Suur osa Norra vangidest moodustavad ka välismaalased, eestlased, venelased, mistõttu pole neil pärast nende riigist lahkumist tegelikult teavet, kui paljud neist mõistetakse uuesti vangi,» märkis Kama.

Kama usub, et iga terve mõistusega vang soovib saada vabadusse ja vanglasse tagasi tulla soovijatel on pigem mõni psüühiline häire.

Viru vangla Jõhvis. Foto: Sander Ilvest/Postimees

FOTO: SANDERI LVEST/

Vangide arv Viru vanglas 18. jaanuari vahetuse alguses:

Kokku: 852

Kinnipeetavaid: 777

Vahistatuid: 75

Alaealisi süüdimõistetuid/vahistatuid: 11/6

Eluaegseid: 19

Vange kokku Eestis 2017. aasta lõpus: 2707

Enesetappe mullu Eesti vanglates: 1

Kokku vanglates surnuid: 5