Eesti seni tugevaima režiimiga Viru vangla juhid räägivad, et isoleerimise asemel on nemad eesmärgiks seadnud taasühiskonnastamise – vangide vabaks eluks ettevalmistamise nende vanglasse saabumise päevast alates.
Enne uue Tallinna vangla avamist sel aastal kannab Viru vangla veel viimaseid kuid Eesti moodsaima vanglahoone tiitlit. See on esimene vangla, kuhu selle avamisel 2008 loodi ka tugevdatud järelevalvega osakond.
Kinnipeetavate elu selles osakonnas on samasugune nagu mujalgi – kahekesi kongis, koridoris liiguvad vabalt ringi. Küll aga valvab neid suurem arv valvureid. Kohalik vangivalvur seletab, et kõige ohtlikumaks hinnatud vangid ei pruugi alati olla kõige vägivaldsemad – vastupidi, nad on viisakad ja intelligentsed, ent tänu sellele ka osavad valvuritega manipuleerijad ja suurema mõjuvõimuga teiste vangide seas. Näiteks võib neid olla karistatud organiseeritud kuritegevuse eest.
Kambertüüpi vanglas elatakse maksimaalselt kahekesi kongis. Viru vangla direktor Anu Möldri ütleb, et ühes vangide arvu järjepideva vähenemisega liiguvad nad eesmärgi suunas, et iga vang saaks elada kambris üksinda privaatselt. Praegu elavad üksikkongis oma impulsiivsuse tõttu alaealised ning samuti kõik vahistatud, kes kohtuotsust ootavad.
Kambertüüpi vanglas on kurjategijatel raskem rahutusi ja mässe korraldada. Viimane suurem kriis toimus Viru vanglas selle avamisel, kui kaks vanglas karistust kandnud alaealist võtsid sotsiaaltöötaja pantvangi ja nõudsid põgenemiseks autot ja raha, ähvardades vastasel juhul ohvri aidsiga nakatada. Pantvangikriisi lahendas jõudu kasutades vangla eriüksus.
Võrreldes olemasoleva Tallinna vanglaga on siinsed elutingimused ilmselt luksuslikud: kaasaegsed sportimisvõimalused, joogatunnid, vanniga pikaajaliste kohtumiste ruum, mille eest, tõsi küll, peab 30 eurot maksma. Hoone on kaasaegne, puhas ja viisakas. Seal on soe ja võib öelda, et isegi hubane olla.
