EV100
Palju õnne, Eesti!
Kõik sündmused Telia EV100 äpist. Laadi alla!
Telia

PPA aastakokkuvõte: koduvägivald, narko- ja vabasurmad ning mitusada ebaseaduslikku piiriületamist

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Mullu kannatas iga päev üks laps vägivalla all ning kasvas nii enesetappude, narkosurmade kui ebaseaduslike piiriületuste arv. Samas liikluses hukkus varasemaga võrreldes vähem inimesi, selgus Politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2017. aastat kokkuvõtval pressikonverentsil. 

«Eestlastele meeldib juua,» ütles PPA peadirektor Elmar Vaher. Sellest annab tunnistus ka see, et enamik väljakutseid oli mullu seotud alkoholiga.

Kõige rohkem pöörduti politsei poole juhtumitega, mis olid seotud vägivalla, avaliku korra rikkumise ja liiklussüütegudega.

Liikluses hukkus varasema aastaga võrreldes 23 inimest vähem. «13 korral põhjustas õnnetuse purjus inimene, kes hukkus ise ja kohati võttis ka oma sõpradelt elu,» ütles Vaher.

Väiksem hukkunute arv ei tähenda aga seda, et olukord oleks paremaks muutnud. Suureks mureks on politseile purjus juhid, kes kipuvad roolid hoolimata nädalapäevast ja kellaajast. 

Vaba- ja narkosurmade arv tõusuteel

Politseile on murekohaks ka enesetapud ja narkosurmad. Võrreldes 2016. aastaga oli mullu rohkem 55 enesetappu ja 12 narkosurma. «394 perekonda ei jõudnud me aidata. Mitte ainult politsei, vaid me kõik,» ütles Vaher ja lisas, et nende surmade arv kahjuks kasvab.

Peadirektor tõi välja selle, et konfiskeeritud on kümneid kilogramme erinevaid narkootikume. Eelmisel aastal konfiskeeriti ligi 30 kg amfetamiini, 10 kg fentanüüli ning 12 kg GHBd. Fentanüüli konfiskeerimine mõjutas narkoturgu kõige enam. 

Samuti tõi Vaher esile selle, et kui muidu alaealiste seas alkoholi tarbimine ja suitsetamine väheneb, siis narkootikume tarbitakse rohkem. Siin on peamiseks märksõnadeks kanep ja amfetamiin.

Põhiprobleemiks on politseil aga fentanüül. Ehkki möödunud aastal oli periood, kui fentanüüli turg oli häiritud ja Tallinna ja Narva tänavatelt seda liikvel polnud, siis nüüd paistab see Vaheri sõnul tagasi olevat.

Koduvägivald on argine

Lähisuhtevägivallaga seotud teateid sai politsei päevas ligi 30. Jõulude ajal kasvas see number veelgi, siis oli neid väljakutseid ligi poolsada.

Vägivallast ei jää puutumata ka lapsed. «Iga päev saab kodus üks laps haiget. Ema või isa peksavad teda,» ütles Vaher.

Tüüpiliseks vägivallatsejaks oli mullu 30-40aastane põhi- või keskharidusega töötu eesti keelt kõnelev mees.

Ohvrite abistamiseks alustati näiteks Pärnus projekti, millega viiakse kodust ära vägivallatseja, mitte ohver.

Samas nentis Vaher, et politseil on veel tööd teha, et selliste juhtumite käsitlemisel parem olla. Eestis on puudu see lüli, mis ohvrit aitaks pärast politsei uksest väljumist, ütles peadirektor. Ta lisas, et juba menetluse käigus võiks olla iga kannatanu kõrval olla tugiteenus, mis pakuks nii psühholoogilist, majanduslikku kui juriidilist nõustamist. 

Politsei eelmisele aastale andsid tooni ka suurürituste turvaoperatsioonid. Korda ja turvalisust tagati nii Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel, laulu- ja tantsupeol, USA asepresident Mike Pence’i visiidil ja Pärnu Weekend muusikafestivalil. Samuti oldi abiks ID-kaardi turvanõrkuse lahendamisel.

Ebaseaduslik piiriületus kasvab

Piirivalve eelmise aasta märksõnadeks olid tugev piirikontroll ja põhjalik migratsioonijärelvalve. Riiki keelati siseneda 1223 välismaalasel, enim koostati sisenemiskeelde Venemaa Föderatsioonist (660), Moldovast (191) ja Ukrainast (84) pärit isikutele. Ebaseaduslikult rändelt tabati 402 inimest rohkem kui 2016. aastal.

Migratsioonijärelvalve fookuses oli ehitussektor, kus oli enim rikkumisi. «Meile teeb muret peatöövõtjate vastutuse puudus,» ütles Vaher ja lisas, et iga tööandja kohustuseks on kontrollida, kas tema alluvuses on kõigil ikka luba Eestis viibida ja töötada.

«Turvalisust aitaks veelgi enam suurendada see, kui annaksime kohalikele omavalitsustele suuremad õigused, mis võimaldavad neil rohkem turvalisuse tagamisel osaleda. Haldusreformi järel peaks uuesti tööle hakkama turvalisuse nõukogud, kellel on samuti vastutus turvalise elukeskkonna eest,» ütles peadirektor.

Tagasi üles