/nginx/o/2008/08/26/68790t1h46eb.jpg)
Keskkonnaministeeriumis on valmimas eelnõu, mis suurendab võõrliikide loodusesse laskmise eest ette nähtud trahvimäära kümme korda.
Trahv võõrliikide loodusesse laskmise eest kümnekordistub
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
26. oktoober 2008, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi märkis riigikogu roheliste fraktsiooni kuuluva Aleksei Lotmani kirjalikule küsimusele vastates, et võõrliikide loodusesse sattumist, eriti kui see toimub inimeste teadlikul kaasabil, on praktikas väga raske tõkestada. Samas püüab ministeerium tema kinnitusel võõrliikide loodusesse sattumise vältimist mitmeti tõhustada.
Näiteks on Tamkivi sõnul ettevalmistamisel looduskaitseseadust muutev eelnõu, mis täpsustab võõrliikide, sealhulgas vähkide riiki importimise ja kasutamise sätteid ning tõstab oluliselt võõrliike puudutavate sätete rikkumise eest ette nähtud karistusmäära. Eelnõu kohaselt on juriidilisele isikule võõrliikide loodusesse laskmise eest ette nähtud trahv kuni pool miljonit senise 50.000 krooni asemel.
Lotmani kirjaliku küsimuse võõrliikide tõrje korraldamise kohta ajendas asjaolu, et hiljuti tabati ametliku vähiseire käigus Aegviidu lähedalt suur isane signaalvähk. Varem on Eesti jõevähiasurkondi ohustavaid vähi võõrliikide elusaid isendeid müüdud Eesti kauplustes.
Tamkivi selgitas, et OÜ Maxima on esitanud keskkonnainspektsioonile vähkide sissetoomise kohta käivad dokumendid, millest selgus, et ettevõte pole ise vähke Eestisse toonud ega ole seega rikkuja. Edasist uurimist teostab tema sõnul keskkonnainspektsioon.
Ministri sõnul toimub võõrliikide tõrje vastavalt riigi ohjamiskavale, mida Eestis seni leidmata võõrliikide kohta ei koostata. Seetõttu pole koostatud ohjamiskava ka signaalvähi jaoks.
Samas märkis Tamkivi, et keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnal on koos jõevähi uurimisrühmaga kavas esitada keskkonnainvesteeringute keskusele projekt esialgsete andmete kogumiseks, et kindlaks teha võimaliku populatsiooni suurus ja elujõulisus ning selle alusel hinnata väljapüügiviise.
«Tulenevalt vähi bioloogiast on andmete kogumine võimalik ainult suvisel ajal ja edaspidised tegevused, kaasa arvatud tõrje maksumus, selguvad pärast esialgsete uuringute tegemist 2009. aasta suvel,» lausus ta.
Samuti on Tamkivi sõnul ühendust võetud Inglismaa vähiuurijatega eesotsas doktor Gordon Watsoniga Portsmouthi ülikoolist, kes töötavad välja uudset meetodit signaalvähi püüdmiseks feromoonlõksudega. Kuigi see meetod pole tema sõnul veel rakendamiseks valmis, soovib ministeerium teha teadlastega signaalvähi tõrjes koostööd.
Looduskaitseseaduse järgi peab loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukust reguleerima Riiklik Looduskaitsekeskus.