Blogi ja galerii: President Euroopa kultuuripealinnaks pürgivas piirilinnas: Narva on meie järgmine edulugu (26)

Kadi Raal
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

President Kersti Kaljulaid külastas täna 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinnaks kandideerivat Narvat, mida nimetas Eesti järgmiseks Eesti edulooks. Postimees teeb presidendiga visiidi kaasa ning toob blogis lugejateni muljed, pilte ja videoid. 

«Narva eeldused ja potentsiaal on ju tegelikult muljetavaldavad. Asukoht kultuuride ja narratiivide ristteel – sellised kohad on läbi ajaloo silma paistnud loovuse ja leidlikkusega,»  ütles president Kersti Kaljulaid. «Narva on järgmine suur Eesti edulugu. See on Eesti kolmas linn. On aeg.»

Narva on aastatega palju muutunud ning linn on juba praegu täis häid algatusi, milleta kultuuripealinnaks kandideerimine kõne alla ei tuleks. «Linnal uus promenaad ja bastionid, üle Euroopa tuntud underground muusikakultuuri esindusklubi RoRo klubi, EKA Narva kunstiresidentuur Kreenholmi hoones, Vaba Lava ja Linda2 arendus Baltijets tehases, Bazar arutelupäev ja Ideejazz,» loetles president ja lisas, et peagi algab Raekoja renoveerimine ning töös on ka Narva raekoja platsi ümberehitus, rajamisel on Narva kergliiklusteed. EV 100 juubelile pühendatud park on ühine algatus kodanikuühiskonna ja linna koostöös. 

President ütles, et Narva kandideerimine 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks Kultuuripealinnaks kandideerimine ei tuleks kõne allagi, kui positiivsed algatused juba Narvas ei oleks käimas. «Ilmselt ei oleks see teoks saanud kui Tallinn Music Weeki meeskond Helen Sildna vedamisel ei oleks seda võtnud üheks oma südameasjaks,» lisas Kaljulaid.

«Viimase paari aasta jooksul on erakordselt toimunud Narva linna renessanss,» lisas Sildna. Ta lisas, et Narvast ei peaks mõtlema kui Euroopa ääremaast, vaid kui rahvusvahelisest linnast, kus kohtuvad erinevad keeled ja kultuurid. 

Narva linnapea Tarmo Tammiste sõnul ei nähta kultuuripealinna tiitlit ainult Narva-kesksena, vaid sellesse kaastakse ka teisi omavalitsusi Ida-Virumaalt. «Narva on suur linn ainult Eesti mõistes, kindlasti ei ole Narva seda Euroopa või maailma mõistes,» rääkis linnapea. 

Ka Rakvere linn on väga huvitatud kaasalöömisest, lisas ta. «Tuleb suurema piirkonna kultuuripealinlus ja see annab kindlasti juurde Eestile.»

2024. aastal antakse Euroopa kultuuripealinna tiitel kolmele linnale: ühele Austria linnale, ühele Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi, Euroopa Liidu kandidaatriigi või võimaliku kandidaatriigi linnale ning taas ka ühele Eesti linnale. 

Eestis kandideerivad kultuuripealinna tiitlile Tartu ja Narva. 

Esimese Eesti linnana oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011. aastal. 

Tagasi üles