Lesbipaar sai kohtult õiguse lapsendamiseks

Kohus leidis, et lapsendamise kontekstis ei oma tähtsust lapsendaja nimetamine emaks või isaks.

FOTO: SCANPIX

Tartu Ringkonnakohus tühistas esmaspäeval alama astme kohtu otsuse ning rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse. Tartu maakohus ei lubanud põhjendamatult novembris samasoolisel paaril peresisest lapsendamist, olgugi, et kaks naist olid sõlminud kooselulepingu ja kasvatanud last perekonnana tema sünnist alates.

«Lapsel on õigus tunda ennast koos armastavate vanematega kindlalt ja turvaliselt, seda ka juriidilises mõttes,» ütles Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal pressiteates.  Tema sõnul näitab Tartu Ringkonnakohtu otsus, et peresisest lapsendamisest ei või keelduda põhjendamatult või eelarvamuste tõttu. «Kooselulepingu sõlminud isikutel on samasugune õigus ühistele lastele nagu teistel vanematel. Õigusriik ei tohi tekitada oma inimestele sellist valu, nagu maakohtu otsus antud juhul tegi,» ütles Grossthal.

Eesti Inimõiguste Keskusega koostöös paari esindanud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepperi sõnul ei hinnanud maakohus asja lahendamisel olulisust omavaid asjaolusid õigesti ning rikkus oluliselt menetlusõigust, mistõttu oli edasikaebamine ainuvõimalik otsus.

Lapsendamist oli toetanud muuhulgas sotsiaalkindlustusameti koostatud pereuuring, mis oli perekonna ja lapsendada sooviva partneri suhtes positiivne ja milles tõdeti, et peres on olemas kõik vajalik lapse eluks ja arenguks.

Ringkonnakohus nõustus kaebusega ning tühistas Tartu Maakohtu otsuse ja rahuldas lapsendamise avalduse. 

Ringkonnakohus nentis, et maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata ja sisaldas suuremas osas õigusnormide analüüsita refereerimist, kuigi samas on kohtul kohustus oma otsust põhjendada. Tartu Ringkonnakohus märkis, et lapsendamise kontekstis ei oma tähtsust lapsendaja nimetamine emaks või isaks ning see, kuidas pereliikmed üksteist peresiseselt kutsuvad, on perekonna- ja eraelu puutumatuse põhimõtte järgi iga pereliikme enda otsustada.

Ringkonnakohus tuletas meelde, et iga lapsendamine peab toimuma lapse parimast huvist lähtuvalt, ehk tuleb vaadata konkreetset lapsendajat ja perekonda, nende isikuomadusi ja võimekust ning tahet olla lapsevanem. 

«See tegelikult olemata pidanud kohtuvaidlus osutas, et kooseluseaduse rakendusaktide puudumine tekitab situatsioone, kus seaduse mõtte asemel võivad otsuseid mõjutada eelarvamused. Õiguskindlus on ennekõike laste huvides,» ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Kohtusse pöördumine sai teoks tänu Eesti Inimõiguste Keskuse annetajate toele ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vabatahtlikule panusele.

Tagasi üles