/nginx/o/2018/01/25/7511883t1h3319.jpg)
Algklassiõpetajad ja lapsevanemad tõdevad, et vahel on töövihikuülesanded nii keerulised, et neist ei saa aru täiskasvanudki, õpilastest rääkimata.
Algklasside koolitükid käivad vanematelegi ülejõu (4)
25. jaanuar 2018, 06:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülesanded on keerukalt seletatud,» ütles Saarte Häälele 3. klassis õppiva tütre ema Maret Parbus. «Päris ausalt – vahel ma tõesti ei mõista, mida tahetud on.» Parbuse sõnul eeldab see, et laps ülesandest või selle juhendist aru saaks, vanemate abi.
«Õnneks on mul kodus 12. klassis õppiv laps, kelle jutule olen saanud Lisandra saata,» lausus ta, lisades, et kasuks tuleb ka see, kui lapsevanemad on tuttavad oma poja või tütre klassiõdede ja -vendade vanematega, kellega vajadusel konsulteerida.
Salme põhikooli klassiõpetaja, haridustehnoloogi Merle Lepiku sõnul on töövihikutes tõepoolest ette tulnud ülesandeid, mida on olnud keeruline mõista. «Töövihiku – tänapäeval on algklassides küll sageli tööraamat – loojatele on ülesannete loomisel jäetud vabad käed,» põhjendas ta, lisades, et õpetaja peaks ülesannete osas tegema mõistliku valiku.
Tema sõnul tuleks vähemalt 1. klassi lastele ülesannete koostamisel arvestada, et lapsed loevad aeglaselt ega pruugi tekstist õigesti aru saada.
«Samas ei tohi unustada, et meie klassides käivad ka andekad lapsed, kellele on vaja keerulisemaid ülesandeid,» märkis õpetaja. Lepik leiab, et algklassides peaks lapsevanem last aidates süvenema teemasse, mida koolis parajasti õpitakse. «Näiteks kui õpitakse sulgude kasutamist, siis ilmselt oodatakse, et õpilane neid teadmisi kasutab, kuigi täiskasvanud lahendaksid teinekord ülesande teisiti,» lausus õpetaja.