Pika kohtuvaidluse lahend: lasteaias esihambad kaotanud tüdruku ema jääb hüvitiseta

Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Läinud nädalal jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus, mis jätab lasteaias esihambad kaotanud tüdruku ema hüvitiseta. 

24. jaanuaril andis riigikohus teada, et ei võta menetlusse Tartu ringkonnakohtust edasi kaevatud otsust. See tähendab, et alates 2015. aastast kohtu kaudu hüvitist nõudnud lapsevanem jääb hüvitiseta.

Detsembri lõpus kirjutas Postimees pika kohtuvaidluseni viinud juhtumist - 2014. aastal kaotas Põltsamaal lasteaias Tõruke sõpradevahelises mänguhoos kaks esihammast kuueaastane tüdruk, kui nelja-aastane poiss talle kiviga vastu nägu viskas. 

6. juulil 2015 esitas tüdruku ema lasteaia haldaja Põltsamaa linna vastu hagiavalduse Tartu maakohtusse. Ta tugines 2011. aastal lasteaiaga sõlmitud lepingule, mis peab tagama lasteaiakasvatajate hoolsuse, lapsele turvalise ja tervisliku keskkonna. Tema hinnangul oli ka küsitav, kas laste üle oli piisav järelevalve ning iseküsimus, kust sai lasteaia territooriumil mänginud poiss kivi, millega tema last viskas. Lapse ema tõi ühe võimalusena lasteaiahoone fassaadilt pudenenud kivi.

Ta nõudis linnalt kahjuhüvitiseks 2293,80 eurot: 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks, 720 eurot kohtueelseteks õigusabikuludeks; 549 eurot sõidukulude katteks seoses lapse hambaravi, psühholoogi ja õigusabi osutaja juures käimisega ning 25 eurot psühholoogi teenustasu eest.

Lasteaed leiab, et tegu oli mänguhoos juhtunud asjaga ja iga õnnetust ei saagi ära hoida. «Õpetajate hoolsuskohustus seisnebki selles, et õhtul viibivad õpetajad koos lastega õues ja jälgivad lapsi, kuid samas lasevad neil iseseisvalt ja ka teiste rühmade lastega mängida,» seisab selgituses kohtumaterjalides. 

Toonitatakse, et õpetajad ei näinud juhtunut, kuid olid laste vahetus läheduses ning nägemisulatuses. Õnnetuse päeval oli rühmas 18 last, nagu seadusega lubatud. Järgmisel päeval tõi ema lapse lasteaeda sama personali hoole alla. 

Tartu maakohus andis kaks aastat tagasi, 30. detsembril 2015 õiguse lasteaiale ja jättis menetluskulud lapsevanema kanda. Huvitav nüanss otsusest oli põhjendus, et kahju nõudmise õigus on üksnes kannatanul endal ning lapsevanema ja lasteaia vahel sõlmitud leping ei too kohustust kaitsta lapsevanemat füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste eest. 

Siiski oli lasteaed valmis maksma valuraha 1000 eurot. «Tegemist oli hea tahte väljendusega, mitte süü omaksvõtmisega,» toonitab kohus.

Kohtusaaga jätkus 

2016. aasta 27. mai otsusega tühistas Tartu ringkonnakohus maakohtu otsuse ning mõistis Helena kasuks välja osalise hüvitise 480 eurot. Ringkonnakohus leidis, et lasteasutuse ja õpetajate kohustus on hoolitseda, et lasteaias oleks tagatud lapse elu, tervis ja turvaline keskkond. Lasteaia personal seda ringkonnakohtu hinnangul ei taganud: tegemist ei olnud paratamatu õnnetusega, sest vajaliku hoolsuskohustuse järgimisel oleks lapse tervise kahjusaamine olnud välditav. 

Vaidlus jõudis ka riigikohtuni, kes ringkonnakohtu otsuse omakorda tühistas. 5. aprilli 2017. aasta otsusega saatis riigikohus otsuse ringkonnakohtusse tagasi, et viimane hindaks, kas ja millist lepingulist kohustust on linn rikkunud. Riigikohus põhjendas, et munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel tekivad teenuse osutamisel eraõiguslikud suhted, kuivõrd lasteaiateenuse osutamisega ei kaasne riigivõimu volitusi. 

Ringkonnakohtu uus otsus: piisavalt turvaline keskkond oli tagatud  

Ringkonnakohus otsustas asja teisel läbivaatamisel, et esialgne, Tartu maakohtu 30. detsembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata – tüdruku ema esitatud hagi rahuldamiseks polnud alust. 

Kohus toonitas, et antud juhul ei vaielda selle üle, et lasteaial on kohustus tagada lastele igakülgselt tervislik ja turvaline kasvu- ja õpikeskkond ning hoida ära laste tervisele kahju tekkimine. Põhiküsimus on, kuidas ja missuguse intensiivsusega pidi lasteaia personal iseseisvalt õues mängivate laste järele valvama. 

«Rikkumine oleks tuvastatav juhul, kui tema kohustused oleksid määratletud selliselt, et kostja pidi igal juhul ära hoidma ohtliku olukorra (kiviga viskamise) võimalikkuse,» põhjendas kohus oma 2017. aasta 3. novembri otsuses. 

Seepeale tahtis lapsevanem otsuse uuesti riigikohtusse kaevata. 24. jaanuaril teatas riigikohus, et ei võta kaebust enam menetlusse.

Loe lisaks: 

​Lasteaias esihambad kaotanud tüdruku ema protsessib