/nginx/o/2017/12/03/7373331t1hb966.jpg)
Riigikontrolli audutist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi.
Audit: 200 000 inimese kaevuvett võivad ohustada väetised ja kaevandused
26. jaanuar 2018, 21:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik ehk 87 protsenti Eesti inimestest saab joogivee ühisveevärgist ja see on kontrollitud. Põhjavee olemasolu ja selle puhtus mõjutab ülejäänud 200 000 inimest, vahendas ERRi «Aktuaalne kaamera».
Riigikontrolli vanemaudiitor Viire Viss selgitas, et enamasti puudutab see inimesi, kes võtavad oma vee erakaevudest, erapuurkaevudest, kas sügavamalt või siis ka kõrgematest kihtidest.
Riigikontroll uuris, kuidas kontrollitakse eramajapidamisi, kes pole ühinenud kanalisatsiooniga. «Kas kontrollitakse, kas neil on kaevud olemas, kas need lekivad, kas nad lasevad oma reovee korrektselt ära viia, just seda teemat me vaatasime. Järeldus oli, et omavalitsused ei ole sellega peaaegu üldse tegelenud, väga vähesed,» rääkis Viss.