10 000 uut korteriühistut said nime aadressi järgi (1)

Liis Velsker
, päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Käesoleva aasta esimesel päeval jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega lisandus Eestisse ligikaudu 10 000 uut korteriühistut. Millise nimega ja kuidas neid uuest korteriühistute registrist leida?

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on seaduse jõustumisel enim segadust tekkinud uue registriga. Kuidas ja mis ajaks ühistud sinna kantakse? Vallasekretärid ütlevad Mardi sõnul, et ei leia endisi korteriühistuid enam nime või aadressi järgi üles.

«Praeguseks on üldjoontes kõik korteriühistud, kellega probleeme ei ole, registisse kantud,» kinnitas justiitsministeeriumi nõunik Vaike Murumets.

Murumets, kes on 1. jaanuaril jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu üks põhiautoritest, selgitas, et korteriühistul on seadusjärgne nimi, mis koosneb aadressist. «See on siis nii kõigil – nii uutel kui ka vanadel. Seda muuta ei saa. Lisaks võib korteriühistul olla täiendav nimi,» rääkis ta.

«Probleem on selles, et otsingutulemustes kuvatakse korteriühistu täiendav nimi «kehtetu» lahtris,» tõdes Murumets. Selline otsingutulemus külvab segadust. Vea parandamisega tegeletakse.

Samas kehtib korteriühistule varem pandud nimi, näiteks Kuusekene, ka praegu juriidiliselt võrdväärse nimena. «Ametlikes dokumentides, lepingutes võiks mõlemad kirja panna. Nagunii on registrikood see, mis ühistu identifitseerib,» soovitas Murumets.

Arvetel ja muudel finantsdokumentidel tuleks Murumetsa sõnul edasi kasutada senist nime, et mitte tekitada segadust maksetega pankades. Kuigi pangaülekanded toimuvad kontonumbri põhiselt, kontrollitaks pangasisese makse puhul ka makse saaja nime. Kui korteriühistul on olemas täiendav nimi, on see nimi esmatähtis.

Selle juures tuleb silmas pidada, et kui korteriühistu seadusjärgne nimi on pikem kui 70 tähemärki, siis tekitab see probleemi krediidiasutustes. Seega kui seadusjärgne nimi on liiga pikk, siis tuleb pangas konto avamiseks võtta ühistule lühem täiendav nimi.

Korteriühistu leidmisel võib Murumetsa sõnul registris esineda probleeme ka siis, kui korteriühistut otsitakse asukoha järgi. «Võib juhtuda, et aadressi lahter on registris tühi, sest aadress sisaldub nimes,» nentis ta ja soovitas aadressi panna pigem nime väljale, muidu otsing tulemusi ei anna. Aadresse on omakorda muutnud haldusreform. «Sellised korteriühistute nimed nagu Pärnu linn, Ahaste küla, Ahaste tee 5 korteriühistu on haldusreformi tulemid,» tõi ta välja.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse üks põhimõttelisemaid muudatusi on, et riik loob automaatselt korteriühistud ka sinna kortermajadesse, kus korteriomanikud pole korteriühistut seni ise asutanud, vaid seal on olnud korteriomanike ühisus.

Juhatuse liikmed esitavad avalduse

Korteriühistutele juhatuse liikmeid automaatselt siiski ei valita – need peavad korteriomanikud ise valima. Sellistes kortermajades, kus siiani tegutses korteriomanike ühisus, millele oli määratud valitseja, jätkab valitseja esialgu tegevust.

«Valitseja saab esitada avalduse, et ta kantaks registrisse. Sellise avalduse peaks ta tegema poole aasta jooksul. Koos avaldusega peaks ta esitama varasema otsuse, millega ta valitsejaks määrati,» rääkis Murumets.

Üldpõhimõtetes Murumetsa sõnul muudatusi pole toimunud: toimub koosolek, selle protokoll tuleb juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele lisada. «Isikul, kellel registri andmete järgi puudub seos konkreetse korteriühistuga, peab ühistu ise portaalist üles otsima ja kinnitama, et tal on õigus seda juriidilist isikut esindada,» selgitas ta.

Juhatust ei pea olema majades, kus on kuni kümme korteriomandit. Väikestes majades võivad omanikud ühistut ühiselt esindada. «See ei tähenda, et nad jäävad kõik ilma juhatuseta. Seal, kus on kaheksa kuni kümme korteriomandit, ei pruugi ühine juhtimine olla alati teostatav. Siis ikkagi moodustatakse tavapäraselt juhatus,» lausus Murumets.

Mitme kortermaja peale uut korteriühistut enam asutada ei saa, vaid seaduses lähtutakse põhimõttest, et üks kinnisasi võrdub ühe korteriühistuga. Vanad nn mitmikühistud jäävad aga alles. «Kui nad tahtsid jätkata mitme kortermajaga, siis nad pidid tegema eraldi otsuse,» selgitas Murumets. Tallinnas on korteriühistuid, milles on üle 1000 korteriomandi. Näiteks korteriühistu Kalda-Kose tegutseb Lasnamäel kokku 10 majas ja sellel on 1008 liiget.

Selleks, et korteriühistute registriga suhelda, ei ole möödunud aasta juulist alates enam kohale võimalik kuhugi minna, vaid avaldus tuleb esitada kas notari juures või otse läbi ettevõtjaportaali. Ka korteriühistute juhatuse liikmed saavad end registrisse kanda kas läbi ettevõtjaportaali või notari kaudu, kui nad seda veebis teha ei oska.

«Tavainimese jaoks ei muutu seadusemuudatusega midagi, aga õiguslikult on meil nüüd selge, et korteriühistute registris ongi ainult korteriühistud,» sõnas Murumets ja jätkas, et varem olid registris ka korteriühistud, mis tegelikult ei vastanud seaduse nõuetele.

Samuti polnud nende üle Murumetsa hinnangul piisavalt tõhusat kontrolli.

Praegu on korteriühistute registris umbes 22 500 ühistut, nendest ligikaudu 12 500 olid juba varem olemas ja 10 000 moodustati juurde. See number ei ole aga lõplik, kuna ligikaudu paarisaja ühistu registrisse kandmisega on esinenud probleeme.

Murumets nentis, et kuna põhimõtteliselt oli tegu siiski suure muudatusega, on ikka küsimusi ja segadust. Uue registri avamine on tema sõnul võtnud rohkem aega, kui algselt loodeti. Teavitustööd on tehtud päris palju, tõdes ta. Tähtaega, mis ajaks uue korteriühistud peavad olema asutatud ja registrisse kantud, ei pandud.

«See õiguslik segadus, mis tekkis, ei ole suhtarvuna suur. Kui oli probleem ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, siis seal võib olla veel olukord, kus ei ole ei uut koteriühistut ega pole ka varem asutatut,» lausus Murumets. Registrisse kantud korteriühistute arv võib kasvada umbes sajakonna võrra.

Murumets tõdes, et kuigi õiguslikult on tõesti tegu täiesti uue registriga, on korteriühistute registri andmed tegelikult jätkuvalt nähtavad e-äriregistris. «Kodaniku jaoks on see sama e-äriregister,» kinnitas ta. Registrit peab Tartu maakohtu registriosakond, infosüsteemi hoiab üleval registrite ja infosüsteemide keskus.

Kas uus seadus muudab ka midagi praktilist, kui korteriühistu soovib näiteks hoonet renoveerida? «Pigem mitte, sest need reeglid, mis mõnevõrra muutsid laenuvõtmist ja seda, et teatud otsuseid tuleb korteriühistus teha kvalifitseeritud häälteenamusega, jõustusid ka vanas seaduses juba 2014,» ütles Murumets.

Küll aga muutub kohustuslikuks see, et kui korteriühistu on võtnud laene või kohustusi, mis ületavad tema ühe aasta majandamiskulud, siis tuleb selle kohta registrisse kanda märkus. Seda selleks, et inimene, kes tahab selles majas korterit osta, saaks infot, et korteriga kaasneb ka finantskohustus.

Võlgniku korterile tekivad ühistul eelisõigused

Ühe olulise muudatusena tagab uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus korteriühistule pandiõiguse korteritele. Murumetsa selgitusel on alates 1. jaanuarist kõik korteriomandid koormatud pandiõigusega korteriühistu kasuks.

«See tähendab, et kui korteriomanikul tekib mingil põhjusel võlgnevus ühistu ees ja seda on vaja täitemenetluses müüa, siis on korteriühistul eelisõigus ehk korteriühistu nõue on tavalistest hüpoteekides eespool ning summa sõltub konkreetse korteriomandi ühe aasta majandamiskulude suurusest,» selgitas Murumets ja lisas, et tavalise korteriomaniku igapäevast elu muudatus küll palju mõjutada ei tohiks, sest tavaline korteriomanik ühistule pikaajaliselt võlgu ei jää.

Varem oli Murumetsa sõnul probleem selles, et kui korterile oli seatud hüpoteek, siis korteriühistul võis küll olla täitedokument ehk kohtulahend, aga kui hüpoteegipidaja täitemenetlusega ei ühinenud, siis ei tahtnud keegi korterit osta, sest hüpoteek jäi sinna peale edasi. «Nii oli see surnud ring,» nentis ta.

Seega uue seaduse järgi, kui korteriühistule ollakse võlgu, siis on ühistu ehk sisuliselt teiste korteriomanike õigused eelistatud hüpoteegipidaja nõuetele ja panga hüpoteek kustutatakse täitemenetluse käigus. See võimaldab korterit realiseerida ja korteriühistu saab täitemenetluse kaudu raha kätte. Varem ei pruukinud korteri uus omanik vanu võlgu ära maksta ja ühistu pidi taas kohtusse pöörduma.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles