Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2018/01/30/7529001t1h8150.jpg)
- Esimesed Bundesliga meeskonnad soovivad AfD liikmed fännide hulgast eemaldada.
- Hägusemaks on muutumas mõtteline piir spordi ja poliitika vahel.
- AfD liikmed jäeti välja FC Bundestagi meeskonnast, protestiks loodi oma klubi.
Paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) jõudis eelmise aasta septembris toimunud valimisel esimest korda Saksamaa parlamenti. AfD saadikud istuvad endiselt kindlalt Liidupäevas, aga nüüd kipub sakslaste elus auväärsel kohal olev jalgpall muutuma poliitiliseks sõjatandriks.
Rahvas kogunes pärast valimisi vasakäärmuslaste juhtimisel tänavatele, nõudes natside lahkumist Berliinist. Sellega tõmmati võrdusmärk AfD ja Adolf Hitleri natsipartei vahele. Rahvaga läksid kaasa ka poliitikud, kelle sõnavõttudest võis välja lugeda soovi AfD parlamendis isoleerida.
Huvitaval kombel pole jäänud poliitikast puutumata ka Saksamaa ühiskonnas pühal kohal olev jalgpall, seda hoolimata poliitika ja spordi vahele tihtipeale tõmmatavast mõttelisest piirist.
/nginx/o/2018/01/30/7529003t1h71d5.jpg)
Fännitribüünidelt välja puksimise kõrval on AfD veendunud, et Saksamaa parlament ja selle jalgpallimeeskond FC Bundestag sepitsevad nende vastu vandenõu.
Suurem tüli sai alguse jaanuari esimestel päevadel, mil Saksamaa kõrgliigas ehk Bundesligas edukat hooaega tegeva Eintracht Frankfurti president Peter Fischer nimetas raadiojaamale Hessicher Rundfunk antud intervjuus AfD toetajaid natsideks ja kutsus neid pruunideks, viidates natside kantud vormidele.
«Nii kaua kui mina siin olen, pole Eintracht Frankfurtis natse,» sõnas Fischer. Ta ei soovi enda sõnul näha AfD toetajaid oma klubi fännide hulgas tribüünidel, kuna nende islamivastane retoorika on vastuolus klubi eetiliste normidega.
AfD üks liidreid Alice Weidel valas tekkinud viha Twitteris välja, öeldes, et tema jaoks on naljakas, kuidas «kolmandasse ühiskonnaklassi kuuluvad talupojad jalgpalliklubist» end väljendavad.
Fischeri avalduse järel otsustas AfD Hesseni liidumaa juht Klaus Herrmann süüdistuse esitada, väites, et ta poleks küll soovinud seda teha, aga väljendite «pruunide sigitised» ja «natsid» kasutamist ei saa tolereerida.
Klubi toetajad võtsid Fischeri sõnad aga hästi vastu ja eelmisel pühapäeval valiti 61-aastane mees üldkoosolekul kuni 2022. aastani Eintrachti presidendiks.
Õiguslikust vaatenurgast on Saksamaa jalgpalliklubidel õigus oma liikmeid valida, sest nendega sõlmitakse leping. Pigem on erimeelsused selle osas, kas poliitiliste eelistuste ja jalgpalli omavahel sidumine on õige samm või tuleks poliitika ja sport lahus hoida.
Eintracht Frankfurti jälgedes astus ka sadamalinna Hamburgi jalgpalliklubi Hamburger SV (HSV), mille nõukogu liige Peter Gottschalk soovis eemaldada AfD liikmed klubi fännide hulgast. Selle üle hääletatakse 18. veebruaril toimuval koosolekul.
/nginx/o/2018/01/30/7529017t1hff01.jpg)
Tema AfD parlamendiliikmest nimekaim Kay Gottschalk sõnas, et kavatseb koosolekul sõna võtta. «Mis siis, kui HSV mängija on AfD liige? Kas ta lahkub siis meeskonnast?» küsis parlamendisaadik, kes on 2005. aastast alates klubi liikmete hulka kuulunud ja teismelisena isegi Hamburgi eest mänginud. Kaks Gottschalki omavahel sugulased ei ole.
«Mõned HSV liikmed pole aastate 1933–1945 kohta midagi õppinud,» kirjutas poliitikust Gottschalk Twitteris. Ta otsustas koguni pressikonverentsil natside ja HSV teemal ajalootunni anda.
Poliitik tõi välja, kuidas jalgpalliklubi sel ajal juute eemale tõrjus, ja küsis: «Kas te tõesti alustate uuesti?» Samuti rääkis ta omaaegsest HSV ründajast Otto Harderist alias Tull Harderist, keda peeti isegi pärast sõda Hamburgis legendiks, hoolimata tema karjäärist SSi ohvitseri ja Ahlemi koonduslaagri komandörina. «HSV marssis koos natsidega,» sõnas Gottschalk, tuues välja ka selle, et toonane võim pani inimesed tohutu surve alla.
/nginx/o/2018/01/30/7529023t1h868e.jpg)
«Kuhu me liigume? Varsti tuleb meil AfD märke kandma hakata,» ütles ta, viidates Natsi-Saksamaal antud korraldusele, mille kohaselt pidid näiteks juudid, moslemid, mustlased ja homoseksuaalid kandma eraldusmärke.
Fännitribüünidelt välja puksimise kõrval on AfD veendunud ka selles, et Saksamaa parlament ja selle jalgpallimeeskond FC Bundestag sepitsevad nende vastu vandenõu. FC Bundestag on 50 aastat eksisteerinud klubi, mille liikmeks võivad astuda Liidupäeva liikmed.
Ajaloos on klubi esindanud sellised poliitilised suurnimed, nagu Helmut Kohl, Joschka Fischer ja Oscar Lafontaine. Palliplatsil on poliitilised erimeelsused kõrvale jäetud. Võidetud karikad on nähtaval Liidupäeva tööruumide külastajatele Berliinis.
AfD parlamendisaadik Sebastian Münzenmaier kõrvaldati aga hiljuti FC Bundestagi meeskonnast. Ühel meelel ei olda selles, kas seda tehti tema erakondliku kuuluvuse või minevikupattude tõttu.
/nginx/o/2018/01/20/7500805t1h5657.jpg)
Münzenmaierile mõisteti eelmisel aastal kuue kuu pikkune tingimisi vangistus huligaanitsemise eest. FC Kaiserslauterni toetaja Münzenmaier aitas 2012. aastal oma klubi ultrafännidel rünnata Mainzi poolehoidjaid.
Kohtu teatel võttis Münzenmaier Kaiserslauterni fännid ühest bensiinijaamast auto peale ja viis nad Mainzis asunud staadionile, kus rünnak toimus. Tegu pole pealtnäha erilise kuriteoga, aga asjaolusid raskendas fakt, et Münzenmaier oli rünnakuplaanidega kursis ja toimetas fännid kohale teadlikult. Tunnistajate sõnul oli selge, et rünnak oli pikalt ette planeeritud ja hästi organiseeritud.
AfD poliitik polnud ise aga FC Bundestagi otsusega sugugi rahul ja süüdistas meeskonna kaptenit, kantsler Angela Merkeli erakonda Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) kuuluvat Marcus Weinbergi poliitilises rünnakus.
Weinberg lükkas selle väite ümber ja kinnitas, et kõigile parlamendis esindatud erakondadele saadeti laiali kiri, milles küsitakse, kas nende liikmed on meeskonnaga liitumisest huvitatud. «Tegime seda ka AfD puhul,» sõnas Weinberg. FC Bundestag võttis AfD ridadest vastu kolm mängijat.
/nginx/o/2018/01/20/7500807t1h77ee.jpg)
Kuna seitse AfD saadikut tahtsid meeskonda astuda, aga neist võeti vastu vaid kolm, näitasid parempopulistid oma solvumist sellega, et otsustasid luua oma meeskonna. See hakkab kandma nime Alternatiiv FC Bundestagile. Rahvasaadik Hansjörg Müller lükkas tagasi igasugused väited sallimatuse kohta ja ütles, et meeskond on valmis mängima kõigi jalgpallurite vastu, olenemata nende rahvusest, usust ja nahavärvist.
/nginx/o/2017/11/26/7349307t1h36a1.jpg)
Kuigi üldjuhul üritatakse sport ja poliitika lahus hoida, kiputakse Saksamaal mõttelist piiri järjest rohkem rikkuma. Mõni aasta tagasi lõi üle maailma laineid AfD ühe liidri Alexander Gaulandi sõnavõtt Ghana taustaga Saksamaa koondislase Jérôme Boatengi aadressil.
Gauland ütles Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungile mustanahalise Boatengi kohta: «Inimesed peavad teda heaks jalgpalluriks, kuid ei tahaks teda endale naabriks.»
AfD poliitikute pahameele osaliseks on saanud ka teised Saksamaa jalgpallikoondislased, kellest paljud on välismaist päritolu.
/nginx/o/2018/01/30/7529051t1h1579.jpg)
Jalgpalliklubid on omakorda AfD sihikule võtnud. Näiteks pärast Liidupäeva valimisi septembris säutsus tippklubi Borussia Dortmund Twitteris sellest, kuidas jalgpall ja natsism kokku ei sobi.
Veelgi poliitilisema väljaütlemisega paistis silma Saksamaa esiliigas mängiv FC St. Pauli. Nende kontolt ilmus Twitterisse foto, millel kirjas: «St. Pauli fännid paremäärmusluse vastu.» Kutsuti üles ka tolerantsusele ja erinevuste austamisele.
Valimisõhtul tehtud postitused olid otsene reaktsioon AfD 12,6-protsendilisele toetusele Liidupäeva valimistel, mis Saksamaad septembri lõpus vapustas.