Raudteefirma ülesõitudel toimunud rongiõnnetustes süüd ei näe

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõmerul põrkasid kokku sõiduauto ja Tallinna-Moskva reisirong.
Sõmerul põrkasid kokku sõiduauto ja Tallinna-Moskva reisirong. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Viimase paari kuu jooksul on rongilt saanud löögi kaks raudteeülesõitudele kinni jäänud sõiduautot, Eesti Raudtee kinnitusel on õnnetuses süüdi juhid.

«Tõesti, eilne õnnetus Kulli ülesõidul oli teine juhtum lähiajal, kus auto jäi raudtee rööbastele kinni,» ütles Eesti Raudtee  pressiesindaja Monika Kaljusaar. Ta lisas, et Lääne-Virumaal Sõmeru vallas 30. detsembril aset leidnud juhtumi puhul ületati sõidukiga rööbasteed selleks mitte ettenähtud kohas.

Eile Harjumaal Kulli ülesõidu õnnetusjuhtumi puhul oli põhjuseks talvised ilmastikuolud ning sõidukijuhi poolt valesti valitud sõidukiirus. «Vastasel juhul poleks auto ülesõidu kattelt maha sõitnud,» sõnas Kaljusaar. Ta toonitas, et sõiduki kinni jäämine ei olnud seotud ülesõidu tehnilise seisukorraga, vaid sõiduki juht sattus siiski rööbastele teelt väljasõidu tõttu. «Samuti võis mängida rolli asjaolu, et antud ülesõit paikneb kurvis, kus pahatihti ka suvisel ajal valitakse vale sõidukiirus ja ülesõidu läheduses sõidetakse teelt välja,» ütles Kaljusaar.

Raudteeülesõidu kohtade teehoolduse eest vastutab teevaldaja ehk siis maanteeamet või kohalik omavalitus. Kulli ülesõidu puhul vastutab talvise teehoolduse eest maanteeamet.

Liigne risk

Taoliste juhtumite vältimiseks peaksid autojuhid kindlasti ületama raudteed selleks ettenähtud kohas, arvestama liikluskorraldusega ning turvameetmetega. «Ehk ei üritaks juba punaste fooritulede korral enne lähenevat rongi tõkkepuu alt läbi lipsata,» sõnas pressiesindaja. Samuti tuleks arvestada ilmastikuoludega ning valida raudtee ületuseks sobiv sõidukiirus.

Viimase kümne aasta jooksul pole olnud ühtegi õnnetusjuhtumit, kus raudtee ülesõidukoha kattel oleks mõni sõiduk kinni jäänud. «Õnnetused toimuvad siiski sellepärast, et ei järgita ohutusnõudeid ja näiteks proovitakse ületada rööbasteed selleks mitte ettenähtud kohas,» ütles Kaljusaar.

Tasub teada

Kui auto jääb raudteele kinni, siis peaks vältimatult teavitama sellest hädaabinumbril 112. Eesti Raudtee teeb häirekeskusega tihedat koostööd ning sealt jõuab info juba raudtee juhtimiskeskuseni.

«Antud juhul sellest küll kasu ei olnud, sest teelt väljasõit toimus vahetult enne rongi lähenemist, kuid pikema ajavahega saame ära hoida õnnetuse toimumise,» ütles Kaljusaar. Kindlasti tuleb hoolitseda selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist ja teha kõik endast sõltuv, et vabastada ülesõidukoht.

Kui ülesõidukohta ei ole võimalik takistusest vabastada, peab juht jääma sõiduki lähedusse ohutusse kaugusesse ja raudteesõiduki ilmumisel üritama vedurijuhile peatumismärguannet anda käega ringikujulisi liigutusi tehes. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit või muud selletaolist eset. Siiski tuleks arvestada asjaoluga, et rongi pidurdusteekond võib ulatuda mitme kilomeetrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles