EMA: keskkonnaamet lubas värbkaku pesitsusala lagedaks raiuda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Metsaraie.

FOTO: Mailis Ollino / Pärnu Postimees

Vaatamata inimeste protestile lasid riiklikud ametkonnad viimastel päevadel raiuda lagedaks saja-aastase männiku kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas ja kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis reede hommikul keskkonnaametile ja keskkonnainspektsioonile selle kohta kaebuse.

28. jaanuari pärastlõunal teavitas EMA avaliku foorumi liige ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet, teatas EMA koordinaator Linda-Mari Väli. Kuna tegemist oli inimesele teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud, siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiresti keskkonnainspektsiooni pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägia inspektsiooni lühinumbrile ning rääkis asja ära. Inspektsioonist öeldi aga, et kuna keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Et raiutud kinnistud jäävad värbkaku püsipesitsusala sisse, siis on keskkonnaamet EMA hinnangul raielubasid väljastades eksinud looduskaitseseaduse vastu, sest alale kehtib piiritlemata püsielupaigast lähtuvalt isendi kaitse, mille järgi „kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud“.

EMA leiab, et ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie linnu tahtliku häirimine talvitumise ajal, kuna nii loa väljastanud ametkond, raie teostaja kui ka seaduserikkumisse sekkumata jätnud keskkonnainspektsioon olid teadlikud värbkaku püsipesitsusalast ning sellest, et raiete näol on tegemist linnu tahtliku häirimisega. Ühendus soovib rikkumisele kaasa aidanud ametnike ning selle läbi viinud ettevõtjate vastutusele võtmist, samuti vastutavate isikute ja ettevõtete avalikustamist, et sellised rikkumised tulevikus enam ei korduks.

Eestis talvitub olenevalt talvest 1000-3000 värbkakku ning see Euroopa pisim, vaevalt kuldnoka suurune kakuline kuulub kaitstavate liikide 3. kaitsekategooriasse. Need on liigid, mis on küll suhteliselt tavalised, kuid kelle puhul on oht arvukuse kiireks languseks. Muuhulgas võib seda tingida elupaikade massiline ja kiire hävitamine. Kakk, keda talvitumisperioodil elupaiga otsese hävitamisega häiritakse, ei pruugi endale piisavalt kiiresti uut, liigikaaslaste või konkurentide poolt hõivamata elupaika leida. Seetõttu on ka värbkaku hukkumise tõenäosus suur.

Tagasi üles