Eestis pole kehtivaid nõudeid puudega inimeste ligipääsetavuse tagamiseks

  • Puudega inimeste ligipääsetavuse tagamiseks tähtis määrus pole aastaid kehtinud.
  • Hea tava järgi käib hoonete projekteerimine vanade aegunud nõuete järgi.
  • RKASi juhatuse liige tunnistas, et see on riigi tasandil kahetsusväärne lugu.

Superministeeriumi hoone.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole kahe ja poole aastaga suutnud vastu võtta määrust, millega kehtestataks avalikele hoonetele nõuded puudega inimeste ligipääsetavuse tagamiseks. Nii ei olegi meil praegu kehtivaid nõudeid.

Nimelt ei olegi meil praegu tegelikult kehtivaid nõudeid sellistele üldkasutatavatele hoonetele, nagu on näiteks ministeeriumide ühishoone. «Põhimõtteliselt oleks võinud RKAS meid kuu peale saata, et neil pole kohustust hoones parandusi teha,» ütles superministeeriumis ligipääsetavuse auditit teinud MTÜ liige Jüri Järve.
 
Vastav määrus, millega kehtestati 2002. aastal nõuded liikumis-, kuulmis- ja nägemispuudega inimestele liikumisvõimaluste tagamiseks, kaotas kehtivuse 2015. aasta suvel. Kahe ja poole aastaga pole majandusministeerium suutnud uut määrust jõustada. Nii ei ole juba ligikaudu kolm aastat kehtivaid nõudeid olnud.
 
RKASi juhatuse liige Piia Kallas tunnistab probleemi. «Tegelikult on see päris kahetsusväärne lugu riigi tasandil,» ütles ta. «Probleem ei ole mitte meie üksi või ministeeriumite ühishoone, vaid see, kuidas Eestis hooneid rajatakse.»
Tagasi üles