Teenetemärgi saanud bussijuht on Rootsi väikelinnas kohalik kuulsus

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Bussijuht peab end maksma panema.
  • Rootsi väikelinna rahvas tellib reisile minnes just Aguaraiuja.
  • Uljureid on Eesti teedel vähemaks jäänud.
  • Viimati tunnustati Eestis bussijuhte nõukogude ajal.

49 aastat bussirooli keeranud Toomas Aguraiuja on Rootsi väikelinnas Nässjös kohalik kuulsus, täna sai ta tuntuks ka Eestis, sest saab presidendilt teenetemärgi. Aastaid bussirooli keeranud mehe sõnul on Eesti liikluskultuur aastatega väga palju paranenud.

«Vanasti, kui olid kaks nädalat sõitnud läänes, siis oli väga raske siin kohaneda, sest meie inimesed olid maanteel selle peal väljas, et saaks kellelgi ära teha,» ütles Hansabussi juht Toomas Aguraiuja, kellele president Kersti Kaljulaid annetas Valgetähe medali.

Bussijuhi kinnitusel on Eesti üldine liikluskultuur aastatega aga palju paremaks läinud, uljureid ja nõelujaid on teedel vähem. «Neid on, aga eks selliseid leidub igal pool,» kinnitas ta.

Aguraiuja sõnul pole aastaid Eestis bussijuhte märgatud, ikka on räägitud moodsatest ja läikivatest bussidest, aga mitte inimestest rooli taga. «Viimane tunnustus bussijuhile oli vist Vene ajal, kui Eek ja Pille sõitsid Ikarusega üle miljoni kilomeetri, siis võeti nad vastu pärgadega, aga vahepeal on tähtsaks peetud busse ja ühistranspordikorraldust, aga juht on jäänud mängust välja,» sõnas Aguraijuja.

«Nüüd tõstetakse bussijuht jälle üles ja äkki inimesed hakkavad mõtlema, et siin ees istub juht, kes teeb oma tööd ja püüab hästi seda teha,» lisas ta.

Et Aguraijuja on oma tööd hästi teinud, näitab kasvõi see, et paljud tellivad just teda. «Baltisakslased on mind omaks võtnud ja aastaid sõidan nende parunitega siin,» rääkis bussijuht. Baltisaksa perekonnad käivad kunagisel kodumaal oma valdusi vaatamas ja haudu koristamas. «Üle maailma tulevad perekonniti  kokku, sõidavad Kielist laevaga Klaipedasse ja siis sõidame Baltikumis kaks nädalat ringi,» rääkis ta.

Kohalik kuulsus Rootsis

Kui Eestis sai Aguraiuja tuntuks täna, siis kohaliku kuulsuse staatusesse on ta jõudnud hoopis Lõuna-Rootsi 16 000 elanikuga väikelinnas Nässjös, kus ringi käies vaat et kõik teretavad.

«Kirikuõpetaja ütleb, et meil on täna tähtis külaline, Toomas on siin,» rääkis mees.

Pea paarkümmend aastat tagasi korraldas üks sealne proua ringreisi Lätti. «Tagasi tulles oli juttu, et Läti on nii ilus ja tore, siis mina ütlesin, et Läti on ilus ja tore, aga Eesti on tuhat korda kaunim,» meenutas ta oma tutvuse algust sealse rahvaga.

Järgmisel aastal tulid Nässjö inimesed Eestit avastama ja nüüd on 18 aasta jooksul sõidetud läbi Eesti, Läti, Leedu, on käidud ka Venemaal, Norras ja Rootsis ning kaks korda aastas toimuvatele reisidele tellitakse juhiks just Aguraiuja. «Kui tellitakse sind uuesti, siis see on tunnustus, järelikult inimesed jäid rahule,» tõdes bussijuht.

Aeg-ajalt kohtub bussijuht ka seltskonnaga, kes eeldab, et kuna nemad maksavad, siis on bussijuht 24/7 nende käsutuses.

«Nad ei tea midagi töö- ja puhkeaja seadusest, aga seal  on väga suured rahad mängus. Meil on trahvid võib-olla 400–500 eurot kümneminutilise tööaja rikkumise eest, aga läänes on see 2000 eurot,» sõnas Aguraiuja.

Hea reisija on tema sõnul  rahulik, puhas, hästi meelestatud, ei otsi ainult vigu ja arvestab kaaslastega, ka kellatundmine on väga oluline. «Kui kogu rühm on bussi peal ja ühte otsitakse, siis kannatab kogu seltskond,» lisas ta.

Sõnaka mehe kinnitusel ei saa reisijaid ninnutada-nännutada.

«Bussis peab olema kapten, juht peab panema ennast oma olekuga maksma,» sõnas ta.

Aga eduka bussireisi aluseks on meeldiv koostöö reisijate ja juhi vahel, siis sujub iga sõit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles