Vabaerakond pärib Kiislerilt aru RMK ja Est-For Investi koostöö kohta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Vabaerakonna fraktsioon andis täna keskkonnaminister Siim Kiislerile üle arupärimise, milles soovib täpsustada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) koostööd tselluloositehase arendaja Est-For Investiga.

«See ei ole aktsepteeritav, et riigi ühisvara, mets, lubatakse Est-For Invest tehasele, mille tegevuse kohta pole läbi viidud analüüse ning võimalikest positiivsetest tulemustest tulenevalt väljastatud tegevusluba. Teadlased on koondanud küll ühiselt jõud, et leida vastused võimalikele riskidele, kuid tulemusteni on veel pikk tee minna,» kommenteeris kujunenud olukorda Vabaerakonna saadik Külliki Kübarsepp ning lisas, et RMK ei tohi sõlmida pikaajalisi eelleppeid, millel puuduvad selged ja läbipaistvad motiivid ning mille tagamaid pole avalikkusele selgitatud.

Vabaerakonna saadikud soovivad keskkonnaministrilt teada ministeeriumi seisukohta RMK ja Est-For Investi kavatsuste protokolli kohta ning ka seda, miks sõlmitakse juriidiline kokkulepe veel enne, kui pole selgunud, kas keskkonnamõjude või planeeringu tõttu selline ettevõtmine üldse võimalikuks osutub. Samuti soovivad saadikud teada, kas ministeerium on kontrollinud ja välistab võimaliku huvide konflikti ning kas ametiisiku tegevuses on toimingupiirangu rikkumise, mõjuvõimuga kauplemise või mõne muu võimaliku avaliku usalduse kuritarvitamise kuriteo tunnuseid. Veel huvitab Vabaerakonna saadikuid, kas RMK ja Est-For Investi vahel sõlmitav kavatsuste protokoll on Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas, millisel määral mõjutab selline tarnekokkulepe turgu ning kuidas tagada selle juures mõistlikud raiemahud ja vastavus säästva arengu strateegiaga.

Lõpuks soovib fraktsioon teada, kuidas on kavatsuste protokollis kajastatud RMK poolsed kohustused juhul, kui Est-For Invest ei saavuta RMK-ga protokolli sõlmimise järgset tarnelepingut. Ning kuidas on maandatud riskid, et Est-For Invest ei saaks sellisel juhul esitada RMK-le hilisemaid võimalike kahjunõudeid.

«RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles 1. veebruaril 2018 toimunud pressikonverentsil, et ta oleks teavitanud avalikkust ja teisi turuosalisi sellest kokkuleppest alles pärast selle sõlmimist,» meenutas Kübarsepp. «Me soovime Kiislerilt teada, kas ta peab mõistlikuks, et riigitulundusasutuses saab hinnanguliselt 300-450 miljoni euro väärtuses üksikotsuseid teha vaid üks inimene ning milliseid samme on astutud RMK tegevuse korrastamiseks ja läbipaistvaks muutmiseks. Samuti - kas ning kes peaks sellises olukorras vastutuse võtma,» lõpetas Kübarsepp.

31. jaanuaril avalikustas «Pealtnägija» dokumendid, mis näitavad, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja tehase arendaja Est-For Invest tegid eelkokkuleppe, mis garanteerib vabrikule poole kogu RMK paberipuidust 15 aasta jooksul. Kriitikud näevad selles huvide konflikti või isegi keelatud riigiabi.

Emajõe äärde plaanitav miljard eurot maksev tselluloositehas on huvigrupid tagajalgele ajanud, samas kinnitavad ametimehed, et igal sammul järgitakse rangelt kõiki reegleid ja häid tavasid, vahendas «Pealtnägija».

Vastaste sõnul on tegu enneolematu, kümneid miljoneid väärt kingituse ja keelatud abiga, mis näeb välja seda halvem, et uue tehase võtmeisik Mati Polli oli hiljuti RMK nõukogu liige. 

Kavatsuste protokollis lubab RMK uuele tselluloositehasele poole kogu oma paberipuidust ja nii 15 aastat järjest. Tegemist on vähemalt 300 miljoni euro suuruse leppega, mille sisuline tähendus on tehase arendajate ja tehase kriitikute silmis täiesti erinev.

MTÜ Eesti Metsa Abiks koordinaator Indrek Vainu sõnul lõhnab lepe halvasti nagu tselluloos. 

Loe lähemalt SIIT. 

Tagasi üles