Mammi loodab, et koolirahvas omavahel kokku lepib

Esimene koolipäev. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Seekord pani mammi küll raadio kinni ja otsustas oma masohhistlike kalduvuste asemel rahuldada hoopis oma liikumisvajadust – läks mere äärde jalutama. Ta lihtsalt ei jaksanud enam kuulata ühe tuntud kasvatusteadlase juttu sellest, kui halvasti meil kõik on. Ta on seda kuulnud-lugenud vähemalt viimased kümme aastat.

Kasvatusteadlane alustas sellest, kui õudne oli tema ajal koolis käia. Polnud muud kui üks faktipuru ja pähetuupimine ja tema – kui kohutav! – oli hea õpilane ja läks sellega kaasa.

Selles, et üks laps tahab tubli olla, ei saa ometigi süüdistada haridussüsteemi või enamgi veel, riigikorda. Mida see laps siis oleks pidanud tegema? Vihaselt vastu hakkama, uksi paugutama, streikima, teisi selleks üles kutsuma? Noh, ja mis siis oleks juhtunud? Halvemal juhul oleks ta koolist välja visatud, paremal juhul välja kukkunud. Mis kasu oleks sellest olnud ühiskonnale või talle endale, kui temast oleks saanud mõni konveierliini õmbleja või lihakombinaadi pakkija, mitte doktorikraadiga teadlane, mis ilmselgelt tähendab, et ta on suutnud oma võimed üsna hästi välja arendada.