Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil käesoleva aasta jooksul teha omandireformi probleemide uuringu, mis tõenäoliselt annab õigusliku aluse veel sellel aastal luua niinimetatud sundüürnike register, mille alusel võiks tulevikus kunagistele sundüürnikele kompensatsiooni maksta.
Niinimetatud sundüürnike registri loomiseks peab esmalt aluse andma uuring, ehk sellele tuleb anda teatud õiguslik hinnang ja kui hinnang toetab registri loomist, siis piiritleda isikute arv, keda arvatakse sellisesse andmebaasi, ütles riigihalduse minister ja omandireformi valitsuskomisjoni esimees Jaak Aab BNSile.
Aab lisas, et ei ole päris korrektne rääkida sundüürnikest ja nimekirja on plaanis kanda inimesed, kes ei saanud omandireformi käigus erastada oma elupinda ja samuti need nõukogude võimu poolt represseeritud inimesed, kes on saanud varalist kahju repressioonide käigus.
Uuringu korraldab rahandusministeerium Aabi juhtimisel ja seda rahastatakse omandireformi reservfondist. Kui uuring annab õigusliku aluse sundüürnike ja represseeritute registri loomiseks, on plaanis see luua 2018. aasta lõpuks, rääkis Aab. «Uuringu katsume teha võimalikult kiiresti ja siis näis, kuidas me edasi saame toimetada.»
Valitsus sai neljapäevasel kabinetiistungil ülevaate omandireformi lahendamata küsimustega tegeleva valitsuskomisjoni senise tegevuse kohta ning andis suunised edaspidiseks. Komisjon arutas Eesti Üürnike Liidu (EÜL) ettepanekut riigikogule võtta vastu seadus, et hüvitada omandireformi käigus tekkinud kahju isikutele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud korterite ostueesõigusega erastamise võimalusest. Lisaks arutati Eesti Memento Liidu tõstatatud murekohta represseeritud isikute varaliste õiguste kohta.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016−2019 täitmiseks algatas toonane riigihalduse minister Mihhail Korb omandireformi lahendamata küsimuste määratlemiseks, analüüsiks ja ettepanekute tegemiseks valitsuskomisjoni. Komisjon alustas tööd aprillis 2017. aastal. Selle eesmärk on koostada omandireformi seniste tegevuste kohta kokkuvõte ja analüüsida lahendamata küsimusi ning esitada ettepanekud valitsusele nende lahendamiseks.
Komisjoni esimees on riigihalduse minister ning aseesimees justiitsminister. Lisaks kuuluvad komisjoni kultuuriminister ning esindajad Eesti Memento Liidust, Eesti Mälu Instituudist, Eesti Omanike Keskliidust, Eesti Teaduste Akadeemiast, Eesti Üürnike Liidust, keskkonna-, sise-, rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, omavalitsusliitudest, riigikantselei peaministri büroost ning riigikogu majandus-, maaelu- ja rahanduskomisjonist.
Keskerakond on aastaid hoidnud teemana üleval sündüürnike küsimust. Tegemist on inimestega, kelle elupinnaks olnud kinnisvara otsustati vabariigi taastamise järgselt tagastada õigusjärgsetele omanikele ja kellel sellest tulenevast ei olnud võimalik eelistingimustel erastada oma elupinda, nagu seda oli näiteks nõukogude ajal ehitatud hoonete elanikel.
Arvestades, et omandireformist on möödas enam kui 25 aastat, on omandireformi valitsuskomisjoni hinnangul valdav osa eluruumide erastamise ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise käigus tekkinud sotsiaalseid probleeme leidnud lahenduse.
Kohalike omavalitsuste andmetel on senini jäänud rahuldamata üksikud endiste sundüürnike eluaseme taotlused. Seni rahuldamata eluruumivajadusi on komisjoni hinnangul võimalik leevendada vajaduspõhiste meetmete abil, toetudes omandireformi õigusaktides sätestatud võimalustele või kaaludes täiendavaid toetusmeetmeid.
Sundüürnike kompensatsiooni teema tõusis avalikkuse tähelepanu alla pärast seda, kui valitsus otsustas möödunud aasta lõpus eraldada 17-miljonilisest omandireformi reservfondist Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) 6,8 miljonit eurot ja Eesti Apostellikule Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1,6 miljonit eurot ehk kokku 8,4 miljonit eurot. Valitsuse otsust on kritiseerinud varasem sundüürnik ja keskerakondlane Heimar Lenk.