Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Väljasuremisohus must-toonekure kaitseks astutakse uusi samme (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Must-toonekurg.
Must-toonekurg. Foto: Wikimedia Commons

Muistsetest aegadest pühaks linnuks peetud ja väljasuremisohus must-toonekure kaitseks astuti Euroopa kultuuripärandi aasta raames uus samm ning liigi kaitseks koostati uus tegevuskava. 

Tegevuskavas on kirjas must-toonekure säilitamiseks vajalikud sammud järgmiseks viieks aastaks ja liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks.

Lähima viie aasta peamine eesmärk on säilitada kure praegune arvukus 60-90 paari, lisaks selgitada välja populatsiooni madalat arvukust põhjustavad tegurid. Kõige olulisem pikaaegne tulevikusiht on must-toonekure arvukuse tõus vähemalt 200 paarini ja säilitada ka praegu asustamata potentsiaalseid must-toonekure elupaiku.

Linnu sigimisedukust vähendab sobilike toitumisalade kuivendamine. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et must-toonekured võivad toituda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel ja eelistatult looduslikel vooluveekogudel. Kuivenduskraavid võivad aga osutada must-toonekurele ökoloogiliseks lõksuks, kui pesapoegade perioodil suvel seal veetase tugevalt langeb ning alal ei leidu järglaste üleskasvatamiseks piisavalt toitu.

«Must-toonekurg on meie looduskaitse lipu- ja katusliik, kelle «tiiva all» leiavad elupaiga paljud teised vanade metsade ja varjuliste vooluveekogude liigid,» ütles keskkonnaameti liigikaitse büroo elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits. Ta lisas, et must-toonekure pesitsemispaiku kaitstes, aidatakse säilitada ka teisi ohustatud liike.

Tegevuskavas käsitletakse ka väljaspool Eestit mõjuvaid ohtusid. Nii on idapoolsel rändeteel lendavatele Eesti must-toonekurgedele suureks ohuks sobivate toitumisalade vähenemine, samuti keskkonnamürgid ja lindude hukkumine elektritaristus.

Viimase 50 aasta jooksul on liigi arvukus Eestis langenud kaks-kolm korda. Kuigi viimase 20 aasta jooksul on arvukuse langus pidurdunud, on lind väikese asurkonna tõttu endiselt Eestis väljasuremisohus.

Lääne-Euroopas on liigi arvukus taastunud ja must-toonekurg soodsas seisundis.

Must-toonekurg võeti Eestis loodusmälestusobjektina kaitse alla juba 1958. aastal. Alates 1994. aastast kuulub must-toonekurg kõige rangemini kaitstavate liikide kategooriasse.

Must-toonekure pojad.
Must-toonekure pojad. Foto: Indrek Tammekänd
Tagasi üles