Sünnipäevanädal: Haapsalus jagati kultuuri- ja teaduspreemiaid

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Teisipäeval andis peaminister Jüri Ratas Läänemaa ühisgümnaasiumis üle riigi teadus-, spordi- ja kultuuripreemiad ning Wiedemanni keeleauhinna.

Täna kell 12.00 toimus Haapsalu lossiplatsil pidulik vabaõhuaktus. Kõnedega esinesid peaminister Jüri Ratas, Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ning praost Leevi Reinaru. Ajaloolisi sündmusi meenutab Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus. 

Lossiväljakule kogunes keskpäevaks umbkaudu pool tuhat inimest. Kell 12.05 mängis kaitseväe puhkpilli orkester ning Haapsalu noored ja vanad olid pidulikuks aktuseks valmis, kuid peaminister oli alles teel. «Ei tea, kustpoolt ta tuleb?» arutasid kohalikud pensioniealised omavahel. 

Kui Jüri Ratas saabus, võttis ta pagasiruumist mantli ning sammus läbi rahvamassi väljakule. Aktus algas hümniga. Kõik kohaletulnud, koolilastest vanuriteni, laulsid pigem omaette ja vaikselt. 

Seejärel pidas peaminister Jüri Ratas kõne. Tema kindel hääletoon ning jõuliste epiteetidega rikastatud sõnavõtt pani rahva käpikuid kokku kloppima. «Meie riigi ajaloos on olnud palju ebaõiglust, aga see on muutnud meid targemaks,» ütles ta. 

Kell 14.00 alanud tseremoonial andis peaminister Jüri Ratas Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis üle riigi teadus-, spordi- ja kultuuripreemiad ning Wiedemanni keeleauhinna.

Peaminister Jüri Ratase kõne riiklike preemiate üleandmisel

Auväärt Teaduste Akadeemia president! Lugupeetud ministrid! Austatud teadlased, loomeinimesed, sportlased! Väärilised laureaadid! Head külalised!

Mul on väga suur au täna siin seista ja tunnustada teid südamest väärika panuse eest Eesti kunsti-, kultuuri- ja teadussaavutuste pikas reas. See on olnud oluline Eestile, aga samamoodi ka tervele maailmale.

Eesti Vabariik on oma sajanda aastapäeva künnisel veel üsna noor ning meie kõrgkultuurilised pürgimused sellest vaid napilt poole võrra vanemad. Saja viiekümne aastaga oleme saanud kõrge kirjakultuuriga rahvaks ning rajanud sellele toetuva riigi. Oleme leidnud oma austustäratava koha ning edukalt lõimunud maailmakultuuri osaks.

See sama kultuur on meid edasi viinud ning kandnud olulist rolli Eesti ajaloo kaalukatel hetkedel. Nii meie ärkamisajal kui vaba riigi loomisel, nii meie rahvustunde alalhoidmisel mineviku rasketel aastatel kui meie iseseisvuse taastamisel.

Meil on olnud ka maailmale palju anda, seda nii teaduses, kunstis kui spordis. Oleme väga selgelt teoks teinud Jakob Hurda püstitatud aate, saanud väikerahvana vaimult suureks – see on osutunud võimalikuks ainult tänu haridusele. Haridus, kunstikultuur ja innovatsioon on iga ühiskonna arengueeldus ja tuleviku tagatis. Kõrged saavutused nii teaduses kui kunstis tuginevad süsteemsele tööle, talendile ning loovusele.

Loomingulisus ja loovus sünnivad laboris, raamatukogus, stuudios, akadeemias või ka pingutusest ja eneseületusest. See leiab aset kõikjal, kus inimesed pühendunult tegutsevad. Selleks täiendatakse oma oskusi ning harjutatakse ja õpitakse, omandatakse uut ning viimistletakse seda kõike pikkade aastate jooksul.

Iga suur saavutus algab esimesest sammust, esimesest kokkupuutest. Seetõttu on oluline lisaks igapäevasele tööle ja pühendumusele oma valdkonnas inspireerida ka tulevasi põlvi, meie töö ja tegemiste jätkajaid. Samuti peame leidma võimalusi tunnustada kõiki, kes noorte inspireerimisega igapäevaselt tegelevad, seda põlistavad ning aitavad sellest uusi saavutusi vormida.

Meie teadus, looming ja tippsport, aga laiemalt kogu meie kultuur ja eestlaseks olemine on täpselt nii suure tulevikuga, kuivõrd seda on meie silmapaistvamad noored. Samuti on selle tulevik sama suur, kuivõrd see suudab kõnetada rahvast tervikuna. Seepärast peame tegema tööd, et jõuda iga Eestimaa inimeseni. Vaimne rikkus on rahva elujõulisuse üks tähtsaim näitaja ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda. Ainult nii tagame eestluse püsimise.

Me ei ole seejuures arvult nii suured, et saaksime lubada enesele ainsagi inimese kõrvalejätmist, olgu see siis võimekas teadlane, andekas sportlane või noor, kes kohe ei leia oma teed. Me ei saa endale lubada hoolimatust ühegi suhtes neist. Just selle kaudu on meil suur võimalus näidata enda pühendumust meie rahva, keele ja kultuuri hoidmisel.

Austatud siinviibijad!

Meie riigi väärika tuleviku ja vaimusuuruse jaoks on meie kultuuri, hariduse, teaduse ning spordi elujõulisus täiesti selgelt määrava tähtsusega. Peame seda oma lastele maast madalast näitama ja neid ka hiljem nende eluteel toetama. Nii võime alustada julgelt teed meie riigi järgmise suure juubelini.

Soovin kõigile tunnustuse pälvinutele südamest õnne ja edu!

Soovin kõigile meile väärikat Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva! Jõudu Eestile!

Preemia saajad

Pikaajalise loomingulise tegevuse eest saavad kultuuripreemia kirjanik Aino Pervik, lavastaja Merle Karusoo ja vaibakunstnik Anu Raud.

Teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk ning 50 000 euro suuruse teaduspreemia väljapaistva avastuse eest Ahto Buldas.

Spordi elutööpreemiad pälvivad Ivar Stukolkin ja Tõnu Pääsuke.

Wiedemanni keeleauhinna saab õppejõud Reet Kasik.

Kolmapäeval on tähelepanu pöördunud Narva, kus president Kersti Kaljulaid annab Tartu Ülikooli Narva kolledžis üle riiklikud teenetemärgid ning kell 15 toimub Narva raekoja platsil vabaõhuaktus.

Tagasi üles