Tunamullu kattis mets veidi üle poole Eesti maismaa pindalast. Võrreldes 1924. aastaga, on metsamaad poole rohkem, selgub täna avaldatud ja Eesti 100. sünnipäevale pühendatud statistikaameti albumist.
Sada aastat tagasi oli Eestis poole vähem metsa (1)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
20. veebruar 2018, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1924. aastal oli Eestis 945 883 hektarit metsamaad ehk 21 protsenti riigi pindalast.
Riigile kuulus sellest 80 protsenti ja erakätes oli 19 protsenti metsast. Enamik erakätes olnud metsamaast kuulus talundeile (16 protsenti kogu metsamaast), vähemal määral ka mitmesugustele tööstusettevõtteile ja muudele erametsaomanikele (3 protsenti). Veidi üle ühe protsendi metsamaast olid linnametsad.
Kõige rikkam oli metsamaa poolest Pärnu linn (5448 hektarit), järgnes Tallinn (2878 hektarit). Metsarikkaim piirkond oli Kirde-Eesti, kus laiuvad Alutaguse metsad. Seal leidus terve rida valdu, kus metsamaad oli üle poole pindalast (Venevere 59 protsenti, Mustajõe 58 protsenti, Vaivara 52 protsenti).
Ülemöödunud aastal oli Eestis 2,3 miljonit hektarit metsamaad ehk veidi üle poole maismaa pindalast.
Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa oli 1,06 miljonit hektarit, seda majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Muud riigimetsa maad oli 115 300 hektarit. Füüsilistele isikutele kuulus 664 300 hektarit ja juriidilistele isikutele 430 300 hektarit metsamaad. Reformimata metsamaad oli 46 300 hektarit.
Linnadest oli enim metsamaad pealinnas Tallinnas (3255 hektarit). Suhteliselt enim oli metsamaad Narva-Jõesuus, kus metsamaa hõlmas 65 protsenti linna pindalast (665 hektarit). Valdadest oli metsamaad enim Märjamaa vallas Raplamaal ja Saarde vallas Pärnumaal, kus metsamaad oli üle 50 000 hektari.