Iga kuritegu jätab jälje. Kui keegi tapetakse tulirelvaga, tuleb Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertidel välja selgitada, millise relvaga, kui kaugelt ja mis suunas lasud tehti.
Tunamullu sügisel jõudsid ekspertiisiasutusse Läänemaalt allilmaliidri Nikolai Tarankovi mõrvapaigalt üles korjatud esemed. Esmalt tulid padrunikestad ja kuulid. Küsimus oli, kas kuulid ja kestad on lastud ühest relvast.
Ekspertiisi teinud nelja-aastase staažiga relvaekspert Berit Cavegn meenutas, et sündmuskohalt toodi veel üks leitud relv, kuid kuulid sellega ei klappinud. Seejärel saabusid Tarankovi riided – müts, jope, püksid –, mille kohta küsiti, mis juhtus: mitu auku, mitu lasku ja mis suunas tehti?
«Pärast keemilisi katseid riietega oli pilt juba üsna selge: siis oli teada, kust poolt lasud tulid,» ütles ekspert. Töö käigus luges ta meedikute aktist, et kuuliaugud riietel ja ohvri kehal kattuvad.
Allilma ristiisa tapnud peretuttav Juri Vorobei tunnistas pärast kinnipidamist kuriteo üles. Mõrvar oli tulistanud Tarankovi seitse korda ülakehasse ja pähe. Pärast teo sooritamist sõitis Vorobei sündmuskohalt minema ja peitis relva 15 sentimeetri sügavusele auku. Seda peidupaika hoidis ta saladuses kuni kinnivõtmiseni. Kuu aega hiljem näitas Vorobei selle uurijatele ette.
EKEIsse saabus teine relv, poolautomaatne püstol CZ 99. Vastus oli positiivne: just sellest relvast olid kuulid lastud. Kokku kestis tulirelva ekspertiis kaks ja pool nädalat.
Tulirelva kasutamine jätab mitmesuguseid jälgi. Sellised jäljed on esiteks objektile jäänud lasujäljed, teiseks jäljed relval, kolmandaks laengul ehk kuulil ja padrunikestal.
«Kui riik raha ei anna, siis elektroonilise võrdluse asemel saab meil olema arhailine mikroskoopiline võrdlus,» tõdes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor Üllar Lanno.
Ekspertiisi võib olla keeruline teha relvale, millest lastakse vähe, näiteks politseiniku relvale. Teatud tüüpi relvadele tekivad eritunnused alles kasutamise käigus.
Keeruline on hinnata ka laskekaugust rüseluse käigus, kuna nii ründaja kui ka ohver on püssirohtu paksult täis.
Kuidas laskekaugust üldse mõõdetakse? Tulistamisel paiskub relvast püssirohutahma ning teisi metalliosakesi ja -jääke. Mida kaugemalt on lask tehtud, seda rohkem hajali on osakeste pritsmed kuuliaugu ümber, kontaktlasu puhul jääb ohvri riidele suur must laik.
/nginx/o/2018/02/20/7603859t1h40dd.jpg)
/nginx/o/2018/02/20/7603913t1h3610.jpg)
Relvaeksperdi töö algab uurimisasutusest saadetud esemete vaatlusega. «Veendun, et tegu on õige pakendiga ja see klapib määrusega,» kõneles Cavegn oma kabinetis.
Järgmiseks fotografeeritakse saadetud esemed, sealhulgas relvaosad, padrunid jm. Ekspert hakkab ekspertiisimääruses antud ülesannet lahendama. Edasi läheb ta laborisse katselaske tegema.
Tegime EKEI laboris kaks katselasku, esmalt nööriga puki pealt ümberehitatud summutiga relvaga, kasutades padruneid .38 Special. «See oli algselt sileraudne püss ehk raua sees ei olnud vintsooni, mis panevad kuuli pöörlema, aga sellel siin on,» seletas Cavegn. Vintraudne püss on stabiilsem ja täpsem. Pauk summutiga relvast on siseruumis üllatavalt kõva. Teise lasu tegime ilma summutita revolvriga Amadeo Rossi. Heli oli veel märksa valjem.
Püstolitest ja väikesekaliibrilistest relvadest tulistatakse veepaaki, kuulikindel kiudmaterjal kevlar peatab paremini suurekaliibriliste relvade kuule. Vesi väga suuri vintpüssikuule ei peata, mistõttu põrkuksid need vastu seina ja teeksid paagi katki.
Ümberehitatud relvad võivad teinekord plahvatada. Sinikad katselaske tegevate ekspertide õlgadel on täiesti tavaline nähtus.
Kõige lõpuks võrdleb ekspert katselasu tulemusi mikroskoobi all. Näiteks vaatab ta, kas jäljed padrunikestadel ühtivad. Võrdlevate katsete alusel saab öelda, kas tegu oli sama mudeli relvaga.
Huvitavamad relvad jätab EKEI kohtu loal oma lattu, asutuse kogus on ligikaudu 1000 relva. Sinna jäävad need kõige ainulaadsemad mudelid, mida ekspertiisiasutusel endal ei ole. Näiteks võib seal vaadata ka 2002. aastal koos kaaslasega viis inimest tapnud sarimõrvari Juri Ustimenko püstolit Walther.
«Kui tuleb mingi mudel, mida me ei suuda tuvastada, siis saame võrrelda seda koguga või ka relvaosasid, mida tuuakse. Kolmandaks kasutame neid laskemoona kontrollimiseks. Kui tuleb laskemoon, siis on vaja relva, millest lasta,» rääkis Cavegn. Aja jooksul on ka relvad palju arenenud.
Paraku pole EKEI direktori Üllar Lanno sõnul meie ekspertidel tänapäevaseid automatiseeritud seadmeid, millega relvaekspertiise teha, kuna need on sedavõrd kallid. «Uue seadme ostmiseks vajaksime 185 000 eurot. Kui riik raha ei anna, siis elektroonilise võrdluse asemel saab meil olema arhailine mikroskoopiline võrdlus,» tõdes ta.
Kuigi kuritegevus Eestis väheneb ja tulistamisi pole palju, on EKEI tulirelvaeksperdi Olger Nõmme sõnul ekspertiiside arv hakanud kasvama, kuna inimesed soetavad ebaseaduslikult rohkem tulirelvi. «Viimasel ajal on hakanud olema rohkem suuremaid koguseid. Ühel inimesel on hästi palju relvi või relvaosi või padruneid,» ütles ta. Salakütid tahavad sageli kasutada tsiviilkäibes keelatud öösihikuid.
/nginx/o/2018/02/20/7604159t1h5cff.jpg)
Aastas vaatavad eksperdid üle kümneid tuhandeid objekte. Möödunud aastal jõudis instituuti 164 ekspertiisi tegemise määrust, relvaeksperdid vaatlesid kokku 24 876 objekti – seda oli palju rohkem kui varasematel aastatel. Üks tulirelvaekspertiis maksab 420 eurot.
Need, kes ise relvi nullist kokku panevad, nendega üldiselt kurjemaid plaane ei hau. Leidub neidki, kes ehitavad relva valmis ja viivad selle ise politseisse, et näidata, et õnnestus teha. Kurjemad kavatsused on neil, kes relvi ümber ehitavad, et neid siis müüa või muul moel kasutada.
Osa inimesi ehitab relvi ümber nii, et need tekitaksid võimalikult suurt kahju, näiteks et kuul läheks põrkehetkel tükkideks või et see ei liiguks otse ja tekitaks pehmetes kudedes võimalikult suurt kahju. «Need on eriti maniakaalsed inimesed, kes tahavad lõppkahjustust veel muuta,» nentis Lanno.
Kohtuballistika käigus vaadeldakse tulirelvi, mis jagunevad püstoliteks, revolvriteks ja püssideks, samuti käsitöörelvi ehk ise ümber ehitatud relvi ning ka laskemoona. Suuremaid kahureid vaatleb lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis. Peale selle uurivad nad relvaosasid (raud, trummel, raam, vedrud, nupud jm) ning teisi lisaseadmeid: summutid, öösihikud jm.