2017. aasta halvima seaduse nimetus läks jagamisele alkoholiaktsiisi tõusu ja tulumaksureformi vahel

Parima ja halvima seaduse žürii koosolek Soraineni advokaadibüroos: Marti Aavik, Priidu Pärna, Ruth Oltjer, Jüri Saar, Allar Jõks ja Toomas Tamsar.

FOTO: Raul Mee / Mollusk Media

Parima ja halvima seaduse žürii valis 2017. aasta parimaks seaduseks riigihangete seaduse, halvima seaduse nimetusele oli tihedam rebimine: esikohta jagavad alkoholiaktsiisi tõus ja tulumaksureform.

Žürii jõudis järeldusele, et alkoholiaktsiisi tõstes eirati peaaegu kõiki hea õigusloome tava põhimõtteid: ei kaalutud mõjusid, halvustati asjatundjate hoiatusi, ignoreeriti alkoholipoliitika raamdokumendis kokkulepitut ja keelduti õppimast teiste riikide vigadest. Tagajärjeks on õiguslikult autistlik lahendus, millel on väga kõrge hind: saamata jäänud maksutulu, rääkimata mõjust rahvatervisele ja mainekahjust.

Halvima seaduse tiitli sai ka tulumaksureform, mis vastas žürii hinnangul paljudele pahelise õigusloome tunnustele. See seadus teeb lihtsa maksupoliitika keeruliseks ja raskesti mõistetavaks.

«Eelnõu oli läbi mõtlemata ja sõnamurdlik. Mõjud selguvad pärast jõustumist ja kõiki seaduses olevaid karisid ei ole veel leitudki. Seadus ei ole peamisele sihtgrupile selge ega üheselt mõistetav. Ei saa välistada, et kui eelnõu oleks kauem küpsetatud, oleks võinud tulemuseks olla hoopis parim seadus,» leidis žürii.

Alkoholiaktsiisi tõstes eirati peaaegu kõiki hea õigusloome tava põhimõtteid: ei kaalutud mõjusid, halvustati asjatundjate hoiatusi, ignoreeriti alkoholipoliitika raamdokumendis kokkulepitut ja keelduti õppimast teiste riikide vigadest.

2017. aasta parimaks seaduseks valis žürii riigihangete seaduse, sest seadus teeb avaliku raha kasutamise paindlikumaks ja läbipaistvamaks ning seega immuunsemaks korruptsiooni vastu.

«Avalike hangete läbiviimine kiireneb ning hankijad peavad peale madalaima hinna kasutama ka teisi kriteeriume parima pakkumise väljaselgitamisel – näiteks innovaatilisus ja sotsiaalsed aspektid. Eelnõu menetlemisele eelnes põhjalik eeltöö ja kaasati huvirühmad parimal võimalikul moel,» leidis žürii.

Parima tiitlist jäid napilt ilma ühistranspordiseaduse ja liiklusseaduse muudatused. Ühistranspordiseadus seadustab jagamismajanduse taksonduses, tegemata seejuures kompromisse sõitja õiguste suhtes. Ei pruugi eksida need, kelle arvates aitas eelnõu menetlemine ära hoida nn taksosõja.

Liiklusseadusega kehtestatakse väikese kiirusega põhiliselt kõnniteel liikuva nn robotliikuri definitsioon ja selliste sõidukite liiklemise nõuded. Mõlemad seadused suurendavad Eesti konkurentsivõimet ja kinnitavad innovaatilise riigi kuvandit.

Parima ja halvima seaduse valimisel said veebihääletuses kaasa lüüa ka Postimehe lugejad.

Parima seaduse valimisel osales 1090 inimest. Rahvahääletuse võitjaks osutus naistevastase vägivalla ennetamise konventsiooni ratifitseerimine, mille poolt hääletas 34 protsenti ehk 367 inimest. 2017. aasta parimaks seaduseks valitud riigihangete seadus jäi rahvahääletusel teisele kohale – selle poolt hääletas 292 inimest ehk 27 protsenti kõigist hääletanutest.

Halvima seaduse valimisel osales 2399 Postimehe lugejat, kellest 47 protsenti ehk 1125 inimest valis halvimaks seaduseks tulumaksureformi. Teisele kohale tuli veebihääletusel alkoholiaktsiisi tõstmine, selle poolt hääletas 702 inimest ehk 29 protsenti hääletanutest.

Teenusmajanduse koda ja Postimees valisid parimat ja halvimat seadust juba seitsmendat korda. Žüriisse kuulusid tänavu Marti Aavik, Priidu Pärna, Ruth Oltjer, Jüri Saar, Allar Jõks ja Toomas Tamsar.

Tagasi üles