Tänavaküsitlus Narvas: kas olulisem tähtpäev on nõukogude armee aastapäev või Eesti iseseisvuspäev

Tort ja tee – need kaks asja peavad narvalaste meelest sel laupäeval Eesti sünnipäeva puhul olema kindlasti laual. Kas piirilinnas on olulisem püha punaarmee aastapäev (23.02) või Eesti iseseisvuspäev (24.02), selles nii üksmeelsed ei olda. 

«Minu arvates 24. veebruar ei ole veel Narvas pidupäev,» ütles Rakverest pärit Veera, kes juba aastaid elab piirilinnas. «Täna oli siin rohkem õpilasi ja eestlasi, vanemaid inimesi polnud ja üldse oli rahvast vähe,» tõdes ta pärast 21. veebruaril Narva raekoja ees toimunud aktust, kus kõneles president Kersti Kaljulaid.

«24. veebruar on tänavu tähtis päev, sest sada aastat on suur number,» ütles koolipoiss Jefim. Tema läheb iseseisvuspäeva hommiku päiksetõusul Hermani linnusesse lipuheiskamisele laulma. «Õhtul istun kodus,» arvas ta. Tema sõber Vladimiri sõnul Narva noored veedavad laupäeva õhtu tantsides. Kuna 23. veebruar pole n-ö punane püha, siis pole see poiste arvates ka nii oluline kui 24. veebruar.

Koos tütre Lindaga uudistama tulnud Natalja sõnul on 24. veebruar pidupäev, mida nende pere tähistab tordi ja teega. Presidendi visiit Narva on nii oluline sündmus, et käredast külmast hoolimata tuldi teda vaatama. Väiksel Lindal õnnestus presidendile tere öelda. «President naeratas ja lehvitas,» oli ema rahul.

Ida-Virumaa pole enam maailmalõpp

Aleksandri sõnul pole see laupäev tavaline puhkepäev, ikkagi on tegu riigi sajanda sünnipäevaga. Küsimusele, kas Narvas tähistatakse rohkem 23. või 24. veebruari, tuli kiire vastus – kas jutt käib meestest või naistest. «No meestele ka meeldib, kui naised neile lilli kingivad,» sõnad mees muiates. Tema ise kavatseb tähistada riigi sünnipäeva tee ja vist ka tordiga.

Presidendi visiit on tema sõnul piirilinna jaoks väga oluline. «Ida-Virumaa pole enam maailma lõpp, isegi president sõidab siia,» lisas ta.

Loe ka neid

Tagasi üles