Graafik: millist kodakondsust eelistavad Eesti passist loobujad? (8)
26. veebruar 2018, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/23/7619071t1h7abf.jpg)
Kuigi ootuspäraselt valib enim Eesti passist loobujaid uueks kodumaaks Venemaa, siis eelmisel aastal soovisid üllatuslikult paljud saada Norra kuninga alamateks.
/nginx/o/2018/02/22/7613519t1h4481.jpg)
«Norras ei ole topeltkodakondsus lubatud ja seetõttu peab Eesti kodanik oma senisest kodakondsusest loobuma,» selgitas siseministeeriumi pressiesindaja Merje Kloptes.
Selleks tuleb esitada taotlus, kus märgitakse muu hulgas ka see, millise riigi kodakondsusesse astutakse. Lisaks tuleb esitada tõend n-ö uuelt kodumaalt, et inimesele antakse selle riigi kodakondsus. Eesti kodakondsusest vabastamise otsused teeb valitsus.
Uus pass aasta jooksul
Eesti välisministeeriumist öeldi, et Norra kodakondsuse saamise otsuseid teeb Norras välismaalasteamet (UDI), mis allub justiits- ja avaliku julgeoleku ministeeriumile. «Esmalt taotleb inimene Norra kodakondsust, saab UDIst kirjaliku kinnitusse, et ta saab selle juhul, kui aasta jooksul loobub oma praegusest kodakondsusest ja seejärel tuleb esitada taotlus Eesti kodakondsusest loobumiseks,» selgitas välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots.
Kuna Eestis on politsei- ja piirivalveamet teinud selle protsessi väga mugavaks ehk taotlust saab esitada posti teel, siis puudub Eesti saatkonnal Norras loobujate kohta info, sest inimesed edastavad avalduse otse. Näiteks 2016. aastal pöördus saatkonda neli inimest, mullu seitse ja tänavu on seda teinud üks inimene.
«Saatkonda pöördutaksegi just selles etapis küsimusega, et kuidas on võimalik Eesti kodakondsusest loobuda,» täpsustas Toots. Kuna Eesti kodakondsusest loobumist põhjendama ei pea, siis ei oska välisministeerium ka selgitada Eesti elanike soovi saada Norra kuningriigi alamateks.
Norra jaoks mõistatus
«Ühte konkreetset põhjust, miks just 2017. aasta jooksul oli Eesti kodakondsusest loobujaid Norra kodakondsuse vastu rohkem, ei oska me välja tuua,» ütles Norra suursaatkonna nõunik Triinu Paist-Palm. Tema sõnu näitab statistika, et aastate jooksul ongi arvud olnud väga muutuvad.
Norra statistikaameti andmetest nähtub, et Eesti kodanikest valivad trollidemaa uueks koduks peamiselt täiskasvanud naised.
«Mis puudutab küsimust, et euroliidu kodaniku õppimis- või pensionivõimalused oleks Norra kodanikuga võrreldes kuidagi piiratumad, siis see ei vasta tõele,» sõnas nõunik. Eesti kodanik peab Norrasse elama kolides end seal registreerima, aga edasiste toetuste osas on tema võimalused suures plaanis võrdsed Norra kodanikega.
/nginx/o/2018/02/22/7613501t1hd48b.jpg)
Kuigi Norras ei ole hetkel topeltkodakondsus lubatud, on see mõnel erandjuhul siiski õigustatud. «Levinum juhtum on laps, kelle üks vanematest on Norra kodanik ja kellel on seega õigus Norra passile,» selgitas Paist-Palm. Topeltkodakondsust lubav seadusmuudatus on Norras hetkel töös ja lähiajal võivad ka kodakondsusreeglid muutuda, kuid see ei juhtu ilmselt enne 2019. aastat.
Tasub teada
Norra kodakondsust saab taotleda inimene, kes on viimase kümne aasta jooksul elanud vähemalt seitse aastat Norras, ta peab kodakondsusetaotluse esitamise ja selle menetlemise ajal olema Norra alaline resident. Norras sündinud või alla 18-aastased saavad kodakondsust taotleda, kui nad on viimase seitsme aasta jooksul elanud Norras alaliselt viis aastat. 18–67-aastastelt taotlejatelt nõutakse suulise norra või saami keeleeksami ja kodakondsustesti.