Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuringust selgus, et 68 protsenti Eesti kodanikest oleks oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses.
Eestlaste kaitsetahe püsib kõrge (1)
28. veebruar 2018, 06:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2016. aastast läbi viidav MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuring kaardistab inimeste vaated ja arvamused väga paljude erinevate valdkondade kohta ning üheks valdkonnaks on ka inimeste tahe ja valmisolek osaleda vajaduse korral riigi kaitsmises.
Antud uuringut on nüüdseks läbi viidud kolm korda ning iga kord on küsitud inimestelt: «Kõik me loodame, et veel üht sõda ei tule, aga kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema kaitsetegevuses?»
Aastal 2016. vastas antud küsimusele 66 protsenti jah või pigem jah, eelmisel aastal 67 protsenti ning 2018. aastal 68 protsenti. Seega on inimeste kaitsetahe püsinud kolme aasta jooksul praktiliselt muutumatuna ning valdav osa on valmis vähemalt mingil määral kaitsetegevusse panustama.
Kaitsetahte tõus venekeelsete kodanike seas
Positiivsena võib viimasest väärtushinnangute uuringust välja lugeda, et kui eestlastest oleks valmis kaitsetegevusse panustama 71 protsenti, siis ka venelaste puhul on selliselt vastanuid üle poole ehk 57 protsenti.
«Üks positiivsemaid märke on muutus venekeelsete kodanike kaitsetahtes, mis on võrreldes eelmiste aastatega tõusnud, näiteks kaks aastat tagasi läbi viidud uuringus oli see protsent 45,» kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson, lisades, et üle 65-aastaste venekeelsete kodanike panustamise tahe on väiksem kui noorematel.
Johanson arvab, et üheks põhjuseks võib olla kaitseväe võrdlemisi suur nähtavus meedias. «Näiteks ajateenistusest rääkiv venekeelne saade «Joondu! Valvel!» annab hea ülevaate seal toimuvast,» ütles ta.
«Kodanike isiklik kokkupuude riigikaitsega ja ajateenistuse läbimine annavad teadmisi Eesti kaitsmise vajadusest, kuid eelkõige annab selleks ka vajalikud oskused,» kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.
Erakondi usaldab vaid viiendik
Kõigis kolmes väärtushinnangute uuringus on küsitud, et kui Eestile tungitaks kallale, siis kas Eesti kodanik peaks sõjas Eesti riigi eest võitlema. Üleeelmisel aastal vastas antud küsimusele 87 protsenti inimestest jah, 2017. aastal 82 protsenti ning 2018. aastal 88 protsenti.
«Nendest vastustest selgub, et Eestis on võrreldes Euroopa Liidu ja ka NATO liikmetega kõrge kaitsetahe. Sel teemal on ka avaldanud WIN/Gallupi 2015. aastal tehtud rahvusvaheline uuring ja sealsetel andmetel on tahe oma riigi eest võidelda Lääne-Euroopas keskmiselt 25 protsenti. Üldiselt näeb, et see on paljudes Euroopa riikides madal, välja arvatud Soomes, kus see on 74% protsenti,» lausus Art Johanson.
Ühiskonna institutsioonidest on kõige enam usaldatud kaitsevägi ja politsei. Kaitseväge usaldab jaanuaris läbi viidud küsitluse andmetel 88% kodanikest, politseid 86protsenti. Võrdluseks usaldatakse valitsust 50protsendi ja riigikogu 49protsendiga. Vähem usaldavad kodanikud erakondi - 22 protsenti.
Vene vähemuse hoiakud negatiivsemad
Oluline on märkida, et Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel küsitleti ainult Eesti kodakondsusega inimesi. Igapäevaselt eesti keelt kõnelevaid vastajaid oli valimis 84 protsenti ja vene keelt kõnelevaid vastajaid 16 protsenti.
2017. aasta 1. jaanuari seisuga aga oli eestlaste osakaal rahvastikust 69 protsenti ja venelaste osakaal 25 protsenti. «Suure tõenäosusega on kogu vene vähemuse hoiakud mõnevõrra negatiivsemad,» teatas Ühiskonnauuringute Instituut pressiteate vahendusel.
Järjekorras kolmanda Ühiskonnauuringute instituudi tellitud iga-aastase väärtushinnangute uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.
Alates 2016. aastast läbi viidav MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuring kaardistab inimeste vaated ja arvamused väga paljude erinevate valdkondade kohta ning üheks valdkonnaks on ka inimeste tahe ja valmisolek osaleda vajaduse korral riigi kaitsmises. Uuring viiakse läbi Eesti kodanike hulgas.