Hukkunud raudteelaste mälestusplaat taasavati 84 aastat hiljem

Küllo Arjakas
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabadussõjas hukkunud raudteelaste mälestustahvel taasavati 26. veebruaril, üritust austasid osavõtuga president Kersti Kaljulaid ja kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem.
Vabadussõjas hukkunud raudteelaste mälestustahvel taasavati 26. veebruaril, üritust austasid osavõtuga president Kersti Kaljulaid ja kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem. Foto: Konstantin Sednev

Talviselt külma ja kohati lausa läbilõikavalt tuulise 26. veebruari hommikul taasavati Tallinnas Koplis endise raudteelaste kodu välisseinal mälestustahvel Eesti Vabadussõjas (1918–1920) hukkunud raudteelastele. Tegemist on üsna tavapärase mälestusplaadiga, kõrgus 100 ja laius alt 61 sentimeetrit, millel on 35 sõna või sõnalühendit, kaks aastaarvu ja üks sümbol. Ometi on sellesse, esimest korda 1934. aastal avatud tahvlisse kätketud õige palju teavet.

Vabadussõjas hukkusid vedurijuht Jaan Kuningas, vedurijuht Arnold Villmann, teemeister Stanislav Gudvil, veetorni masinist Tõnu Põiklik, remonditööline Johannes Olde, remonditööline Jaan Ramp, remonditööline Hans Rekka ja tööline Semjon Golikov.

Maksab tähele panna, et nad on mälestusplaadil reastatud hierarhiliselt, kõrgemad ametimehed ülalpool. See on üks võimalik lähenemine, ehkki 1930. aastate keskel teadvustati selgemalt, et surm võrdsustab kõik mehed ja ametikohad ning nii kasutati nimede reastamisel ka alfabeeti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles