/nginx/o/2018/01/24/7511171t1h2b55.jpg)
Eelmisel nädalal suri grippi kaks inimest, tänavusel hooajal on see haigus nõudnud Eestis juba 23 eaka inimese elu ning haiglaravi on vajanud üle 620 patsiendi.
Gripp nõudis nädalaga veel kaks inimelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6620 inimest, neist veidi üle 42 protsendi olid lapsed. Haigestunute üldarv püsis stabiilsena, teatas terviseamet.
Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, neist kaks on A ja üks B-gripiviirus. B-gripiviirus on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks.
Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega ja seda ligi 21 protsendil juhtudest.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 401 gripiviirust, neist 100 olid A- ja 301 B- gripiviirused. Grippi haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas, Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal.
Intensiivravi on terviseameti andmeil vajanud 74 inimest vanuses 45 – 92 eluaastat, neist 70 kuulusid riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, kolme inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks jõudsid haiglasse üliraskes seisundis.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on tänavusel hooajal ehk alates oktoobrist surnud 23 inimest vanuses 60 – 89 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.
Hoidu gripist järgides nelja lihtsat reeglit: pese tihti käsi, köhides ja aevastades kata suu, hoia haigetega vahet, haigena püsi kodus.